Eesti valmistub Ukraina eeskujul meredroonide kasutuselevõtuks | Eesti

2298855h21c2t24

Eesti on valmistumas Ukraina eeskujul meredroonide kasutuselevõtuks, valmistudes innovaatiliste ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutamiseks oma merepiiri turvalisuse tagamisel. Meredroonid pakuvad kiiret ja efektiivset võimalust jälgida merepiirkondi ning reageerida kiiresti võimalikele ohtudele. See samm näitab Eesti pühendumust oma merepiiri kaitsmisele ning kõrgtehnoloogiliste lahenduste kasutamisele riigi julgeoleku tagamisel. Ukraina edulugu meredroonide kasutamisel on innustanud ka Eesti valitsust jätkama innovatsiooni teel ning tugevdama riigi kaitsevõimet merel.

Ukraina on ainus riik, mis kasutab sõjas merel enda valmistatud ründedroone. Mehitamata veesõidukite kasutamiseks valmistub ka Eesti, kuid nende kasutamisega kaasnevad mereõigusega seotud küsimused.

Mereväe ülem kommodöör Jüri Saska sõnul on Ukraina ainus riik, kellel on reaalne ründedroonide merel kasutamise kogemus.  

“Nad on saanud valmis kontseptsiooni, mis näib töötavat. Selle tõestuseks on see, et Musta mere laevastik on Sevastoopolist sisuliselt ära kolinud ja väga ka selles piirkonnas ei opereeri,” ütles Saska.

Saska sõnul hakkavad tulevikus mehitamata ja mehitatud meresõidukid Läänemerel teineteist täiendama.

Baltic Workboats juhib rahvusvahelist konsortsiumi Euroopale meredrooni prototüübi ehitamiseks. Tulemus näitab, kui palju ülesandeid saab anda tehisarule.

Mehitamata sõjalaevade kasutamisega tekib aga mereõiguse küsimus. Mereõiguse spetsialist Aleksander Loti sõnul on mehitamata meresõidukite kasutamine hall ala. Mehitamata sõjalaevadele ei kohaldu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni regulatsioonid.

“Mereõiguse konventsioon ütleb, et sõjalaeva eest peavad vastutama kapten ja vastava kvalifikatsiooniga meeskond,” sõnas Aleksander Lott. “Kuid mis või kes on “kapten” – see on kõik defineerimata. Kas kapten peab füüsiliselt paiknema laeva pardal või võib kapten istuda tugitoolis, juhtida laeva nagu arvutimängus?”

Lott lisas, et pigem kalduvad riigid kohanema võimalustega, mida pakub uus tehnoloogia. Ja see soodustab mehitamata laevade kasutuselevõttu.

“Nendele laevadele kohalduvad läbipääsuõigused. Nii nagu nad kohalduvad kõikidele teistele laevadele nii rahu ajal kui ka sõja ajal,” ütles Lott. “Kui laev suudab merekeskkonnas navigeerida, on mereõiguslikult tegu laevaga ja talle kohalduvad meresõidu õigused.”

Loe rohkem:  Valitsus kavatseb õppelaenu tingimused uuesti üle vaadata | Eesti

Eestil on suurepärane võimalus õppida Ukraina kogemusest ja valmistuda meredroonide kasutuselevõtuks. See tehnoloogia võib aidata parandada mereohutust, jälgida merekeskkonda ning võidelda ebaseadusliku kalapüügiga. On oluline, et Eesti valitsus ja merendusasutused hakkaksid tegutsema juba nüüd, et olla valmis meredroonide kasutuselevõtuks tulevikus. Investeerides sellesse uude tehnoloogiasse, saaks Eesti tugevdada oma merejulgeolekut ning panustada merekeskkonna kaitsele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga