Norman Aas: peaprokuröri survestamine võib luua ohtliku pretsedendi | Eesti

1527883hec91t24

Tere tulemast Eestisse! Norman Aas on saanud tuntuks oma julgete seisukohtade ja võitlusvaimu poolest, kuid nüüd seisab ta silmitsi hoopis uue väljakutsega – peaprokuröri survestamine. See võib tekitada ohtliku pretsedendi ja seada ohtu meie õigusliku süsteemi usaldusväärsuse. Kuidas see lugu Eesti juristikandjaid ja õiguslikku institutsiooni mõjutab, jääb veel näha. Kas õigusriik on ohus või suudab see proovile panekust võitjana välja tulla? Olge valmis jälgima seda pingelist olukorda ja uurima, kuidas see meie ühiskonda mõjutab.

Riigi peaprokuröri Andres Parmase sõnul on justiitsminister Kalle Laanet teda mitu kuud survestanud ametist tagasi astumad. Endise peaprokuröri Norman Aasa sõnul võib peaprokuröri survestamine luua ohtliku pretsedendi.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on avalikkuses palju rahulolematust prokuratuuri tööga ning ministeerium kaalub seepärast riigi peaprokurör Andres Parmase suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Seni on Parmas eitanud, et minister oleks teda survestanud ametit maha panema.

“Kalle Laanet, täna tuleb seda tunnistada, on mind survestanud ise ametist lahkuma, andmata seejuures mingisuguseid selgeid ja konkreetseid põhjendusi, mis siis on valesti. /…/ See on kestnud juba mitmeid kuid,” ütles Parmas.

Laaneti meelepaha Parmase suunas on muu hulgas seotud prokuratuuri passiivsusega erinevates kriminaalmenetlustes. Samuti on Parmase ametiaja jooksul mitu prokuröri ametist lahkunud.

“Kui me võtame kas või selle, kui tihti ma pean vastama infotunnis või arupärimistele riigikogu saalis, riigikogu liikmete küsimustele prokuratuuri tegevuse osas, siis see juba viitab sellele, et järelikult ei olda parlamendi poolt väga rahul prokuratuuri tööga,” selgitas Laanet.

Lisaks seadis Laanet kahtluse alla Parmase enda huvi prokuratuuri juhtida. Eelmisel aastal viibis Parmas kaks kuud välislähetuses, et kandideerida rahvusvahelise kriminaalkohtu liikmeks. Praegu kandideerib ta ringkonnakohtu esimeheks. Andres Parmas oma senises tööd vigu ei tunnista ja nimetab enda pihta käivat kriitikat kuulujuttudeks.

Loe rohkem:  "Impulss": riik peab pakkuma noorele perele kindlustunnet | Eesti

“Mul on väga kahju, et see kõik mõjutab ka prokuratuuri kui asutust tervikuna, teisi prokuröre ja Eesti õiguskaitse, Eesti õigusemõistmise süsteemi usaldusväärsust tervikuna. See oli põhjus, mispärast ma ei soovinud ka avalikult sellest survestamisest rääkida. /…/ Kahtlemata ei aita kuidagi prokuratuuri töö tulemuslikkusele kaasa see, kui haldusala juhtiv minister pikaajaliselt ja süsteemselt diskrediteerib asutust,” rääkis Parmas.

Endise riigi peaprokuröri Norman Aasa hinnangul on survestamine poliitiliselt ebamõistlik, millele peaprokurör alluma ei peaks.

“Pikas perspektiivis see lihtsalt toob kaasa selle, et igasugune poliitiline nii-öelda rahulolematus prokuratuuriga võib tähendada seda, et peaprokurör vahetatakse välja ja see õigusriigi kontekstis oleks väga ohtlik pretsedent,” ütles Aas.

Kas Parmase suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus, selgub mõne nädala jooksul.

Norman Aasi peaprokuröri survestamine on tõsine ohumärk Eesti õigussüsteemile. See võib tekitada ohtliku pretsedendi, kus poliitiline mõju võib hakata mõjutama õigusemõistmist. Selline käitumine ohustab demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning seab ohtu Eesti kodanike usalduse õiguslike institutsioonide vastu. On oluline, et õigusriik toimiks sõltumatult ja erapooletult ning et poliitilise surve all ei kaotaks pead õigusriigi aluspõhimõtted. Norman Aasi juhtum peaks olema äratuskelliks kõigile, kes hindavad õigluse ja õigusemõistmise sõltumatust Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga