Eesti Tšehhi mürsualgatusse raha ei pannud, aga annab Ukrainale enda mürske | Eesti

2298837h4e15t24

Eestlased on näidanud solidaarsust Ukrainaga, hoolimata sellest, et nad ei ole liitunud Tšehhi mürsualgatusega. Kuigi Eesti ei ole finantsilist panust andnud, on nad otsustanud jagada Ukrainaga oma mürske. See samm näitab Eesti pühendumust toetada Ukraina julgeolekut ning aidata kaasa konflikti lahendamisele idanaabriga. Eesti kulgeb oma teed, olles kindlalt seisnud Ukraina kõrval ning toetades nende jõupingutusi rahu ja stabiilsuse tagamisel piirkonnas.

Euroopa Liidu riikidel on raha koos Ukrainale 800 000 mürsu soetamiseks ja esimene saadetis võiks kohale jõuda lähinädalatel. Eesti laskemoona ostmiseks rahaliselt ei panustanud, kuid võib mürske saata oma varudest.

Ukrainale soovitakse Tšehhi plaani järgi soetada 800 000 mürsku väljastpoolt Euroopa Liitu. Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul on selleks raha nüüd olemas.

“Need mürsud on erineva kaliibriga ja on nii NATO standardit ehk 155-millimeetrist kui ka vana Nõukogude standardit ehk 152-millimeetrist. See hind jääb umbes 2,5 miljardi kanti,” rääkis Pevkur.

Mürsud on ilmselgelt erineva kvaliteediga, kuid Pevkuri sõnul pole need sugugi halvemad kui Venemaal.

Riike, kes laskemoona müüvad, avalikustada ei soovita, kuigi osa lepingutest on juba sõlmitud.

“Meil on teada, kust neid on võimalik saada. Millised need lõplikud kokkulepped on, seda ma hetkel öelda ei oska, aga need tarnijad on teada,” ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.

Mõni riik ei soovi aga oma tehnikat ja mürske saata, sest tunnevad Venemaa survet.

“Maailmas siiski nõukogudeaegset tehnikat, millega ukrainlastel oleks lihtne opereerida, on päris palju, eelkõige näiteks Aafrika riikides, aga sealt väga palju tõesti ei ole võimalik Ukrainasse seda abi saata,” tõdes Pevkur.

Mürskude ostmisesse on panustanud sellised suurriigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Raha on otsustanud anda ka Leedu, kuid mitte Eesti.

Loe rohkem:  Pildid: Rapla keskväljakul asus tegutsema turg | Eesti

“Me oleme andnud ka pikaajalise lubaduse, et 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust me sõjalist abi Ukrainale anname. Aga selliseid panuseid ei ole teinud kõik riigid ja las nüüd need riigid, kellel on ka tunduvalt rohkem vahendeid, teeksid oma osa sellest,” ütles Kallas.

“Me läksime teist teed ehk me võtsime otsuse, millega ma tulen järgmisel nädalal valitsusse, et võtta oma ladudest natukene ja saata mürske, nii et see on see meie panus,” ütles Pevkur.

Kaitseministri sõnul on tähtis, et mürsud jõuaksid Ukrainasse juba lähinädalatel.

Eesti otsus mitte panustada Tšehhi mürsualgatusse rahaliselt näitab meie riigi sõjakõlbmatust ning prioriteeti keskenduda enda kaitsevõime tugevdamisele. Samas on positiivne, et Eesti on valmis jagama oma relvastust Ukrainale, näidates solidaarsust ja toetust naaberriigile Venemaa agressiooni vastu. Sellised sammud tugevdavad meie liitlassuhteid ja näitavad, et Eesti seisab demokraatia ning vabaduse eest ka rasketel aegadel. Jäägem kindlaks oma väärtustele ja toetagem üksteist vastastikku vastuolulistes olukordades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga