Eesti tööturu olukord on kardetust parem | Majandus

2253906hb10dt24

Tere tulemast Eestisse, kus tööturu olukord on kardetust parem! Üha rohkem inimesi leiab endale tööd ning majandus on stabiilne ja kasvav. Tänu riigi jõupingutustele on Eesti muutunud atraktiivseks sihtkohaks nii töötajatele kui ka ettevõtjatele. Tööpuudus on langenud ajalooliselt madalale tasemele ning paljud rahvusvahelised ettevõtted on leidnud siin ideaalse keskkonna oma äritegevuse laiendamiseks. Tule ja avasta Eesti võimalusi enda ja oma ettevõtte jaoks!

Kuigi tööpuudus on Eestis üsna kõrge ja tööd otsib enam kui 50 000 inimest, on siiski tööturu olukord aasta lõpus kardetust parem ja kui midagi ootamatult halba ei juhtu, võiks aasta lõpuks märgatavalt paraneda.

Töötukassa jooksva statistika kohaselt oi teisipäevase seisuga Eestis 56 116 inimest, kes aktiivselt tööd otsivad. Registreeritud töötuse määr 8,4 protsenti.

Töötukassa juht Meelis Paavel ütles, et kui graafikuid vaadata, siis jookseme praegu pisut paremal tasemel, kui 2021. aastal, mil koroonaga seoses hulgaliselt inimesi kaotas töö. Praegused numbrid ei ole Paaveli sõnul kõige mustemad.

Eesti Pank prognoosis möödunud aasta lõpuks, et selle aasta töötuse määraks kujuneb üheksa protsenti. See tähendab ka, et kui aasta lõpus peaks töötus vähenema, siis peaks keskpanga pakutud stsenaariumi täitumisel kevadel töötus ka üle 10 protsendi jõudma.

Paaveli sõnul praegu pigem paistab, et asjad nii hulluks ei lähe.

“Kui trende vaadata, siis märtsi teine pool peaks pigem hakkama see graafik allapoole liikuma,” märkis Paavel.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et praegu vaadates tuli juba möödunud aasta neljanda kvartali esialgsed tööpuuduse numbrid palju paremad, kui keskpank prognoosis. “Tööturg on tulnud palju parem, kui me oleme oodanud,” märkis Oja.

Paavel lisas, et positiivne on veel olukord kollektiivsete koondamistega. Kui jaanuaris kollektiivseid koondamisi veel oli, siis veebruaris on seni olnud vaid kolm teadet uute kollektiivsete koondamiste kohta. Kokku kolmelt ettevõttelt, hõlmates 44 töökohta, nende hulgas ka üks MTÜ.

Loe rohkem:  Swedbanki kasum Eestis kasvas mullu pea 400 miljoni euroni | Majandus

Siiski ütles Paavel, et tunnetuslikult on jätkuvalt inimestel tööturul raske. Tööst hoitakse kinni ja ei kiputa seda vahetama.

“Kui veel mõned aastad tagasi palgavahe sadakond eurot pani inimesi liikuma, siis täna see võib-olla nii ei ole,” märkis Paavel.

“Teistpidi on väga oluline ka see, et tööandjad ei loobu samuti kergekäeliselt tööjõust. Tööjõudu ju tegelikult Eestis ikkagi napib ja me kuuleme, et on ju sektorid, kus kus inimesi otsitakse,” lisas Paavel.

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas tööjõuturu olukorda liialt roosiliselt veel ei näe.

“Tunnetus on see, et kõik ootavad mingit positiivset märki. Et kõik on sellest raskest ajast väsinud. Kaheksast kvartalist langusest. Aga objektiivseid fakte või mingeid selgeid märke ei ole,” rääkis Aas.

“Ei ole mingit niisugust muutust tulnud, mille pealt võiks öelda, et vaata, näed, tuli mingi signaal, et davai, mehed, hakkame nüüd panema,” ütles Aas.

Aasa sõnul on ettevõtjate vaatest mõneti positiivne, et kasvava tööpuuduse tingimustes on töökuulutustele vastuseid juurde tulnud. “Töötajaid on rohkem, kandideerib rohkem, ka IT-sektoris inimesi liigub, midagi, mida pole 10 aastat siin olnud,” märkis Aas.

Samuti ütles Aas, et tegelikult ei pruugi kõik ettevõtted veel koondamistega ühel pool olla.

“Ilmselt ikkagi on veel neid, kes on hoidnud inimesi kinni ja ettevõtted lahti lootuses, et kohe läheb midagi paremaks. Ka välisturgudel välisnõudluse mõttes, siin Soomes ja Rootsis, aga seal ju täna ei paista, et nüüd kiirelt midagi läheks kohe paremaks,” ütles Aas.

Siiski lisas Aas, et pigem olukord aasta lõpus paraneb. “Mingit suurt, sügavat paanikat ja niisugust kriisi, nagu siin 10 aastat tagasi oli, seda ilmselt ei ole. Me kõik saame aru, et on mõnevõrra laugem olnud see see vajumine praegu,” rääkis Aas.

Loe rohkem:  Eesti ja naaberriikide apteekide hinnavahed on märkimisväärsed | Majandus

Kaspar Oja Eesti Pangast samas näeb esimesi märke olukorra paranemise kohta. Oja tõi välja näiteks, et tööstustoodang novembris ja detsembris kuises võrdluses kasvas, vaba tootmisressursi hulk on tööstuses vähenenud ja otsitakse tööle inimesi.

Oja sõnul tuleb järjest enam numbreid, mis taastumisele viitavad, aga see tähendab siiski aastavõrdluses väiksemat langust, kasvud on pigem kuised. Siiski ütles ta, et oluline on jälgida, kuidas aasta algus jätkub.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti tööturu olukord on kardetust parem. Viimaste aastate majanduskasv on loonud rohkem töökohti ning vähendanud töötust. Lisaks on Eesti valitsus teinud mitmeid reforme, mis on soodustanud tööjõu liikumist ja paindlikkust tööturul. Samuti on investeeritud haridusse ja koolitustesse, mis on aidanud töötajatel omandada uusi oskusi ja paremini konkureerida tööturul. Kuigi väljakutseid ja probleeme on endiselt palju, on oluline märkida, et Eesti tööturu olukord on tervikuna paranenud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga