Anti Saar: argitoimingutes ei ole midagi enesest mõistetavat | Kirjandus

Anti Saar on Eesti kirjanik ja kriitik, kelle loomingu sügavus ja mitmekülgsus on teinud temast ühe tähelepanuväärsema nime Eesti kirjandusmaastikul. Tema artiklid ja esseed on silmapaistvad oma teravmeelsuse ja läbitunnetatuse poolest, pannes lugeja mõtlema ning avardades arusaama kultuurist ja ühiskonnast. Saar ei paku lihtsaid vastuseid, vaid paneb kahtlema ja kaasa mõtlema. Tema argitoimingutega tegelevad tekste ja esseid saab vaadelda kui terviklikku mõtisklust normaalsuse ja tavade olemuse üle ühiskonnas.

Emakeelepäeval anti Tallinnas Kirjanike majas üle kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Kokku oli kirjandusauhindu üheksas kategoorias. Parima lasteraamatu auhinna pälvis Anti Saar.

Asjatundjatest koosnev žürii pidas parimaks proosateoseks Meelis Friedenthali romaani “Punkti ümber”. Luulepreemia läks Jüri Kolgi luulekogule “Fuuga”.

Kirjanik ja tõlkija Anti Saar pälvis parima lasteraamatu auhinna jutukogu “Kuidas istuda, kuidas astuda” eest, kust leiab põhjalikke nõuandeid elulistel teemadel nii väike kui suur lugeja.

“Üleüldse igasugustes argitoimingutes ei ole ülepea midagi enesest mõistetavat. Kõik asjad, sealhulgas istumine, astumine, muna praadimine, kingapaelte sidumine, õnnelik olemine, rõõmu valmistamine, unustamine, mäletamine, magamajäämine – need on korraga palju keerulisemad kui neid üldiselt arvatakse olevat ja lihtsamad,” selgitas Saar.

“See intrigeeris mind piisavalt, et hakata taoliste olukordade peale mõtlema ja kirjutada nad sellises humoorikas juhendivormis lahti, et lastel oleks huvitav ja lõbus ning et mul endal oleks huvitav ja lõbus,” lisas ta.

Esseistikapreemia anti Jaak Tombergile uurimuse eest “Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime”. Rahvusringhäälingu ajakirjanik Joonas Hellerma pälvis artikliauhinna “Fausti evangeeliumi” eest. Tunnustati ka parimaid venekeelseid autoreid ning tõlkijaid, kes on vahendanud teoseid nii võõrkeeltest eesti keelde kui vastupidi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Anti Saare artikkel kirjanduse argitoimingutest pakub põnevat ja sügavat analüüsi teemast, mida sageli kiputakse pidama enesestmõistetavaks. Saare väide, et argitoimingud ei ole kunagi neutraalsed ja lihtsad, on tõepärane ning pakub uusi vaatenurki kirjanduse mõistmisele. Ta tõstab esile olulised küsimused kirjanduse olemuse ja tähenduse kohta ning viib lugeja mõtisklema argitoimingute tegeliku sisu üle. Saare artikkel on kahtlemata väärt lugemine kõigile, kes huvituvad kirjandusest ja selle tõlgendamisest.