Andrei Kante: koolide rahastusmudel ei arvesta eesmärkide täitmise kulukust | Arvamus

1706252899 2126771hef10t24

Tere tulemast Eestisse! Andrei Kante on tuntud arvamusliider ja haridusekspert, kes on tõstatanud olulise teema seoses koolide rahastusmudeliga. Ta väidab, et olemasolev mudel ei arvesta õppeasutuste eesmärkide täitmise kulukust, mis võib mõjutada negatiivselt hariduse kvaliteeti ja õpilaste tulemusi. Tema arvamused on tekitanud elavat arutelu ja pannud inimesi kahtlema senise süsteemi toimivuses. Kante seisukohad on tõstatanud olulise küsimuse haridussüsteemi tuleviku ja optimeerimise kohta ning on väärt kaalumist kõigile haridushuvilistele siin Eestis.

Õpetajate streigi eel kõlasid süüdistused, et Tallinn ei maksa õpetajatele töötasu isegi riigi haridustoetuse arvestuslikus ulatuses. Peaminister Kaja Kallas rääkis, et Tallinn maksab liiga vähe õpetajate palgale juurde.

Kogu infomüra, mida valitsuse esindajad on viimasel ajal loonud, teenib vaid üht eesmärki: hiilida vastutusest kõrvale. Õpetajate töötasu alammäära kehtestamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev kohustus. Ministrite üleolev suhtumine kohalikesse omavalitsustesse ei ole mingi uudis, vaid pigem märk sellest, et täitevvõimu esindajad Toompeal kaugenevad üha enam päriselust ning ei ole ümberringi toimuvaga kursis, muuhulgas koolis toimuvaga.

Ühiskonna ootus õpetajatele on aastate jooksul pidevalt kasvanud ja tekkinud on ettekujutus õpetajast kui imeinimesest, kes peaks oma tööajal suutma ühtaegu õpilasi õppima motiveerima, märkama ja toetama, õpet diferentseerima, arenguvestlusi tegema, tagasisidestama, töid parandama, juhendama, lõimima, tegema koostööd kolleegidega, osalema projektides ja tegelema veel palju muude ülesannetega.

Kõiki neid tegevusi tuleb teha ikka tööaja sees, et – hoidku selle eest – ei tekiks ületunnitööd, sest see oleks väga kulukas, läheks vastuollu kehtiva koolide rahastusmudeliga ja tooks riigile lisakulusid. Nii on õpetajad juba aastaid riigi raha kokku hoidnud, nuputades ja leiutades, kuidas täita riiklikku õppekava ilma lisavahendeid kulutamata.

“Tallinna üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu oli 2023. aastal 2418 eurot, mis on ligi 133 protsenti riigi keskmisest töötasust.”

Teisisõnu on riiklikus õppekavas sätestatu väga õige ja vajalik, kuid julgen väita, et koolide riiklik rahastusmudel ei arvesta eesmärkide täitmise kulukust ja koolipidajatele antud kohustustele on pea võimatu leida täies mahus rahalist katet. Meie õpetajad on osavad, nemad suudavad teha kõike, isegi siis, kui selleks ressurss puudub. Seda näitas ilmekalt koroonakriis, mil õpetajad olid justkui kõikvõimsad võlurid, kes suutsid kõiki uusi lahendusi rakendada oma töötasu ja tööaja sees.

Loe rohkem:  Priit Salumaa: kõige rohkem vajavad õpetajate streiki lapsevanemad | Arvamus

Aga nüüd Tallinna juurde tagasi. Koolipidajana oleme sõnastanud õpetajate töötasustamise põhimõtted, millega oleme kindlustanud, et õpetaja töötasu alammäär Tallinnas võrdub riigi kehtestatud õpetajate töötasu alammääraga. Juba aastaid oleme võrdsustanud lasteaia- ja huvikoolide õpetajate töötasu alammäärad üldhariduskoolide õpetajate omadega.

Tallinna üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu oli 2023. aastal 2418 eurot, mis on ligi 133 protsenti riigi keskmisest töötasust. Oleme alati maksnud meie õpetajatele palka kogu riigi poolt eraldatud palgafondi ulatuses. Kriitikud, kes oma valeväidete põhjendamiseks kasutasid Eesti haridusinfo portaali Haridussilm poolikuid andmeid, soovisid teadlikult avalikkust eksitada ja tekitada negatiivset fooni.

Tallinna täiendav panus haridustöötajate töötasusse on märkimisväärne, ulatudes üle 20 miljoni euroni aastas ja see kasvab igal aastal. Ehkki ametlikus õpetajate palgastatistikas see kahetsusväärselt ei kajastu, siis Tallinna kui koolipidaja panus mõjutab oluliselt õpetajate töötingimusi.

Selleks, et meie õpetajad saaksid keskenduda õppetööle, on Tallinn viimastel aastatel loonud täiendavad tugispetsialistide ametikohad (11 miljonit eurot aastas), tööd on alustasid hariduslike erivajadustega laste koordineerijad (1,8 miljonit eurot aastas) ja haridustehnoloogid (1,7 miljonit eurot aastas).

Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele on rakendatud õpetaja abide töökohtade loomine kõikides koolides (90 ametikohta, 1,7 miljonit eurot aastas) ja 2024. aasta algusest suureneb klassijuhatamise tasu 200 euroni kuus (2,5 miljonit eurot aastas). Eespool mainitud õpetajate töötasude võrdsustamiseks kulub linnakassast 2,3 miljonit eurot aastas.

Lisaks nimetatutele on pealinna hariduseelarves mitmeid teisigi mahukaid kulusid nagu õpetajate ja õpilaste toetamine üleminekul eestikeelsele õppele, tasuta koolitoit ja lasteaia kohatasu külmutamine ning lasteaiatasust vabastamine alates pere teisest lasteaiaealisest lapsest.

Seega on Tallinna panus haridusvaldkonda väga suur ja võimalusel soovime edaspidi panustada veelgi rohkem. Haridusvaldkonna tegevuskulude kasv on 2024. aasta eelarves kaheksa protsenti, mis absoluutarvuna on 29 miljonit eurot. Olgu mainitud, et Tallinna haridusvaldkonna eelarve moodustab 40 protsenti linna tegevuskulude mahust ja investeeringuid on planeeritud 70 miljoni euro ulatuses.

Loe rohkem:  Peeter Espak: venemeelne ja läänevastane marksist Vjatšeslav Morozov | Arvamus

Kuna Tallinna koolides õpib üle 4000 lapse teistest omavalitsustest, siis säästab Tallinn märkimisväärselt oma naabervaldasid nende investeerimiskuludest. Igati tore, kui mõni pealinna naaberomavalitsus maksab õpetajatele toekat palgalisa, kuid samal ajal õpib põhikooli jagu selle valla õpilasi Tallinnas ja seega investeerimiskohustus ka nende õpilastele koolikeskkonna loomisel on just Tallinnal.

Seega ei ole kuidagi õiglane, et riik käsitleb omavalitsusi kui õpetaja palgafondi suurendajaid. Ja seda veel olukorras, kus omavalitsuste rahastamispõhimõtteid muudetakse ja vähendatakse suuremate ja jõukamate omavalitsuste tulubaasi. Ehkki just neil ongi suurem vajadus investeerida infrastruktuuri ja koolihoonetesse, muuhulgas selleks, et teenindada ka naaberomavalitsuste õpilasi.

Kui riigijuhid heidavad omavalitsustele ette saamatust koolide ülalpidamisel, õpilaste ja õpetajate nappuses, siis huvi pärast sooviks ka teada, kui hea koolipidaja on riik ise.

Haridussilm.ee-st leiab küll põhjaliku statistika omavalitsuste koolipidamisest, kuid riigi kui koolipidaja kohta seal statistika peaaegu ei kajastu. Nii ootaks saladusloori langemist ka riigikoolide arvnäitajates, muuhulgas riigikoolide õpetajate keskmist töötasu võrreldes Eesti keskmisega ja riigikoolide ülalpidamiskulusid. Jääme huviga ootama.

Andrei Kante on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et koolide rahastusmudel peaks arvestama eesmärkide täitmise kulukust. Eesti haridussüsteem vajab põhjalikku kaalumist ja arutelu, kuidas paremini toetada õpilaste arengut ja koolide edukust. Koolide rahastamine peaks olema suunatud tulemustele ning pakkuma ressursse, mis võimaldaksid koolidel täita oma eesmärke parimal viisil. Loodetavasti suudab see arvamusartikkel käivitada olulise arutelu ja muudatusi Eesti haridussüsteemis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga