Aineõpetajad kritiseerivad põhikooli lõpu valikeksami kaotamise plaani | Eesti

2144854h84fat24

Eelmise nädala teadaanne, et Eesti valitsus kaalub põhikooli lõpu valikeksamite kaotamist, on põhjustanud poleemikat ning erinevaid seisukohti. Aineõpetajad on kriitilised selle plaani suhtes, väites, et see võib vähendada õpilaste motiveeritust ja kahjustada nende hariduse kvaliteeti. Kriitikud hoiatavad, et ilma valikeksamiteta jääks õpetajatel oluline vahend, mille abil hinnata õpilaste arengut ja teadmiste taset. Arutelud jätkuvad ning on selge, et see teema pakub palju kõneainet ja põhjendatud seisukohti.

Haridus- ja teadusministeeriumi õpikohustuse ea pikendamise plaan toob kaasa mitmeid muudatusi, näiteks on eelnõus idee kaotada ära ka põhikooli lõpetamisel praegu kohustusliku kolmanda ehk valikeksami tegemine. Mitmed aineseltsid valikeksami kaotamist ei toeta.

Õppimiskohustuse pikendamisega muutuks põhikooli lõpetamine ja uude õppeasutusse sisseastumine üheks süsteemiks. Sellest tingituna liiguvad põhikooli lõpueksamid praegusega võrreldes varasemaks. Nii saavad gümnaasiumid sisseastumisel arvestada õpilase eesti keele ja matemaatika eksami tulemust. Samas jääb koolidele võimalus olenevalt suunast testida sisseastumiskatsetel õpilaste teadmisi ka konkreetsemates valdkondades. See on üks põhjendus, miks valikeksamist on soov loobuda, ütles haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

“See kolmanda eksami valimise motivatsioon on palju rohkem sisseastumise poole viies seotud sellega, mida õppija tahab edasi teha. Mina julgen küll öelda, et ta (valikeksam) on kõige vähem väärtuslikum olnud nendest aktidest, mida me sooritame seal põhikooli lõpus,” rääkis Matsin.  

Valikeksami kaotamist ei toeta mitme õppeaine esindajad. Keemiaõpetajate liidu hinnangul aitavad valikeksamid hoida osana tervikust kõrget õppekvaliteeti. Lisaks annavad valikeksamite tulemused riigile ka tagasisidet.

“Põhikoolis see valikeksam ongi see, mille õpilane saab valida muu hulgas oma tugevustest ja huvidest, oma järgmistest õpisoovidest lähtuvalt. Me räägime individuaalsetest õpiradadest- ja teedest ja nüüd siis selle valikeksami soovime kaotada. Ma küll ei näe ja keemiaõpetajate liit siis sama moodi, et see oleks mõistlik,” rääkis liidu juhatuse liige, keemiaõpetaja Martin Saar.

Loe rohkem:  Algav streik on avanud arutelu ka õpetajate koormuse ja karjäärimudeli üle | Eesti

Matsini sõnul tuleb õppijatel ka edaspidi teha loov- ja uurimistöid, mis lähtuvad individuaalsetest huvidest. Kusjuures valikeksami kaotamine annab ka õpetajatele juurde aega, et projekte sisukamalt juhendada. Matsin lisas, et valikeksamitest parema tagasiside annavad kohustuslikud tasemetööd.

“Tasemetöö funktsioon seires on ka õppija suunas palju toetavam, sest tahame ju seda, et kui seire andmed näitavad murekohti, siis kool peab reageerima, aga kui nüüd kooli lõpueksamil alles selgub, mis on tase, siis on see väga halb hetk tõdemaks, et midagi on valesti, sest need õppijad ei saa ju enam mitte midagi teha selle jaoks, et oma taset tõsta,” selgitas Matsin.

Tasemetööde põhjal pole aga võimalik teha järeldusi ühe õppeaine teadmiste kohta, kuid seda võimaldab eksam, lisab Saar.

“Me ei saa nüüd kõrvale heita eksamit, sest on tasemetöö. Eksameid me ka ju hindame vastavalt tulemusele, mis ka lõputunnistusele kantakse. Tasemetöö on aga lihtsalt tagasiside ja edasise õppetöö planeerimiseks. Mõlemad on olulised, aga neil on erinevad eesmärgid,” leidis Saar.

Ka matemaatikaõpetajate ühendus on seisukohal, et valikeksam peab jääma.

“Me ei saa lõputult tegeleda nagu mingis mõttes lati alla laskmisega. Eksami sooritamiseks on määratud lävend, 50 protsenti. Kõik need nn tasemetööd annavad ainult tagasisidet. Kuna seal ei ole lõpus teatud präänikut või pingutust nõudvat asja, siis võetakse neid tunduvalt kergekäelisemalt,” märkis koolimatemaatika ühenduse esimees Hele Kiisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et aineõpetajad Eestis on jätkuvalt kriitilised põhikooli lõpu valikainete eksami kaotamise plaani suhtes. Nad tunnevad muret õpilaste hindamise objektiivsuse ja õppetulemuste hindamise läbipaistvuse kaotamise pärast. Samuti on õpetajad mures sellepärast, kuidas see mõjutab õpilaste ettevalmistumist edaspidiseks haridusteeks ning nende teadmiste ja oskuste taset. Sellegipoolest tuleb arvestada, et muudatused haridussüsteemis võivad olla vajalikud ning võimalik, et uued meetodid annavad paremaid tulemusi. Oluline on jälgida muudatuste mõju ning tagada, et õpilaste arengut toetatakse parimal võimalikul viisil.

Loe rohkem:  TÜ võtab suures uuringus tuhandete naiste tervise luubi alla | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga