Koolijuhid kahtlevad õpikohustusea tõstmise vajalikkuses | Eesti

1708706056 2267808hd3fet24

Eestis on tekkinud arutelu õpikohustuseea tõstmise vajalikkuse üle ning koolijuhid kahtlevad selle otstarbekuses. Kas vanuse piiramise suurendamine parandaks õpilaste haridustaset või on see lihtsalt bürokraatlik takistus? See pole pelgalt arutelu numbritest, vaid ka õpilaste vaimsest küpsusest ja valmisolekust. Kuidas see mõjutab õpilaste õppimist ja koolikeskkonda? Kuidas saaksid koolijuhid ja õpetajad aidata kaasa tõhusamate lahenduste leidmisele? Üheskoos saame luua haridussüsteemi, mis toetab õpilaste arengut ja õppimist parimal viisil.

Haridusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis pikendab õpikohustust 18. eluaastani. Ministeerium seab eesmärgiks vähendada nende noorte osakaalu, kelle haridustee piirdubki vaid põhikooliga. Õppeasutused ise on kahtlevad, kas valitud meetodiga seda saavutada annab.

Kui rakendub uus seadus, peaks õpilasi kuni 18. eluaastani kooli nimekirjas hoidma.

“Kui siiamaani me saime gümnaasiumis, kui õpilasel oli kolm halba hinnet, nad välja arvata, siis nüüd me enam seda teha ei saa. Ehk õpilane peab olema koolis kuni 18. eluaastani, kui ta on gümnaasiumisse sisse saanud. Ma täpselt ei tea, mis mõjutusmeetmeid siis riik ette näeb. Mina juba praegu mõtlen, et siis tõstan oma gümnaasiumisse võtmise lävendit vastuvõtukorras ja võtangi vastu pigem vähem gümnaasiumiõpilasi kui rohkem ehk ma hakkan juba varakult ennetama seda, et mul tekivad õpilased, kellega ma pean hakkama täiendavalt tegelema,” rääkis Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

“Hästi oluline õpikohustuse pikendamise juures on see, et 8.-9. klassis oleks karjäärinõustamine. Kui noored teevad valiku 9. klassi lõpus, kuidas nad jätkavad oma haridusteed, siis see valik peaks olema teadlik,” märkis haridusminister Kristina Kallas.

Kopli ametikool on suutnud õpilaste väljalangemisprotsenti vähendada viimase pooleteise aastaga 30 protsendilt 22-ni. Enamik väljakukkujatest on hariduslike erivajadustega noored, enamasti vene emakeelega, sest kutsekooli tulles on neil olematu riigikeele oskus.

Loe rohkem:  Eesti suurim relvatarnija on Saksamaa | Eesti

“Me üritame jälgida õpilaste puudumisi, sest kui tekivad puudumised, tekivad õppevõlad ja siis see läheb järjest edasi ja kasvavas tempos.  Me peame neid (koolikohustusliku ea tõstmise puhul)  jõuga edasi hoidma. Eks ma loodan, et see seadus annab sellise märke, kuidas seda teha, sest kui on tegemist alaealisega, siis otsustab lapsevanem. Ehk et kui lapsevanem tuleb siia, esitab tõendi, et laps enam ei õpi, et siis meil ei ole mitte mingit õigust seda last kinni hoida,” lausus Tallinna Kopli ametikooli direktor Kaspar Kaugija.

Haridusminister Kallas ütles, et koolikohustus hakkab kehtima 18. eluaastani, nii et vanema avaldus ei vabasta. “See noor peab olema vähemalt mingit kutset omandamas. Kõige madalama taseme kutseid on võimalik omandada kahe aastaga. Meil on kuskil 700 noort igal aastal, kes jäävad põhiharidusega,” lausus ta.

Just nende osakaalu soovibki Kallas reformiga vähendada. Selleks tekib noortele, kes lõpetavad põhikooli alates järgmise aasta kevadest, umbes seitse valikut senise kahe ehk gümnaasiumi ja kutsekooli asemele.

“Me loome juurde rakendusgümnaasiumi õppekavasid, need on natuke pikemad, aga seal saab koos gümnaasiumiharidusega ka kutse. Siis on lihtsalt kutseõppekavad, kus on võimalik omandada mingi elukutse. Ja meil on olemas täiendavad õppeaastad nendele, kellel on mingil põhjusel õpilüngad,” lausus Kallas.

“Teistpidi, koolidele tuleb juurde väga suur pinge. Järelikult on juurde vaja eripedagooge, sotsiaaltöötajaid, kes hakkavad tegelema nende õpilastega, kelle esimeseks valikuks ei ole haridustee omandamine või ka kutseoskuste täiendamine,” lausus Kaugija.  

“Me korraldame ümber kutsehariduse sees rahastusmudeli ja selle alusel liigub täiendav lisaressurss siis sinna üldharidusosasse,” ütles Kallas.

See tähendab, et juba kutsega või kõrgharidusega täiskasvanute ametiõpe muutub tasuliseks ning selle rahaga saavad ametikoolid palgata tugipersonali.

Loe rohkem:  Keskmine pension tõuseb 774 euroni | Eesti

Ent Kopli ametikooli direktor ei mõista, miks peaks kutsekoolist kutsegümnaasiumi tegema.

“Kui nad tahaksid omandada gümnaasiumiharidust, siis nad oleksid läinud gümnaasiumisse õppima,” märkis Kaugija.

Lisaks hakkab see ära tõmbama õpetajaid üldhariduskoolidest.

“Kui see reform läbi läheb, siis on ka uus probleem, et ka kutsekoolid peavad hakkama andma üldharidust. Aga siis minu matemaatika-füüsika-keemiaõpetajad on oodatud ka kutsekoolidesse tööle,” lausus Sults.

Kuigi mõned koolijuhid Eestis kahtlevad õpikohustuse ea tõstmise vajalikkuses, tuleb tunnistada, et haridusmaastik muutub pidevalt ning vajab pidevat kohandamist. Kõrgem õpikohustuse vanuse nõue võib anda õpilastele rohkem aega enne otsuse langetamist haridustee jätkamise kohta ning aidata vähendada õpilaste stressi ja surveid. Lisaks võib see suurendada noorte motivatsiooni ja huvi õppimise vastu. Seega, kuigi kahtlused on arusaadavad, võib õpikohustuse ea tõstmine osutuda vajalikuks ja kasulikuks sammuks Eesti haridussüsteemis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga