Eesti soovib NATO peasekretäri valimistega idatiivale tugevamaid tagatisi | Eesti

Eesti on alati olnud kindlalt seotud NATO-ga ning peab liitlassuhteid äärmiselt oluliseks. Seetõttu on oluline, et NATO peasekretär oleks keegi, kes toetaks ja tugevdaks allianssi idapoolseid tagatisi. Eesti soovib, et uus peasekretär tooks kaasa kindluse ja usalduse, et NATO on valmis kaitsema kõiki liikmesriike, sealhulgas Eestit. See on oluline samm julgeoleku tagamiseks regioonis ning Eesti on valmis tegema kõik endast oleneva, et see saaks teoks.

Välisminister Margus Tsahkna hoidus ütlemast, keda Eesti NATO uue peasekretäri valimisel toetab, kuid andis mõista, et soovib tugevamat kinnitust Balti regiooni ja kogub alliansi idatiiva julgeoleku tagamisele.

“See, mida meie tahame näha ja mille suhtes tahame saada aru ja omavahel selgelt rääkida nende kandidaatidega, on see, et milline on tulevase peasekretäri nägemus ka meie regiooni julgeolekust ja NATO rollist,” ütles Tsahkna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ERR-i küsimusele vastates.

Tsahkna rõhutas, et Eesti on olnud juba 20 aastat alliansi liige, tugevalt panustanud ning meenutas, et võimalik konflikt Venemaaga leiaks aset just NATO idatiival. 

“Me oleme olnud 20 aastat NATO-s, me ei ole mingid uued tulijad. Me panustame väga võimsalt, me kõik siin idarindel paneme [kaitsesse] üle kahe protsenti SKP-st, Eesti paneb 3,2 protsenti. Me anname Ukrainale sõjalist abi. Mis iganes räägitakse tulevikuohtudest Venemaa suunalt, siis see kõik juhtub meie territooriumitel. Ja meie tagame ka selle heidutuse, et seda kunagi ei juhtuks,” rõhutas välisminister.

“Toon näiteks konkreetsed küsimused. Väga mitmed riigid täna ei täida nõuet eraldada kaks protsenti SKT-st kaitsekulutusteks. See on ammu kokku lepitud nii-öelda rahuaegsena. Aga täna on meil sõda käes Euroopas ja Eesti paneb 3,2 protsenti. Me oleme teinud ametliku ettepaneku, et uus miinimum võiks tulevikus olla 2,5 protsenti SKP-st. Mis on tema kui peasekretäri positsioon selles suhtes? See on väga konkreetne küsimus ja sellele peab olema väga konkreetne vastus,” kirjeldas Tsahkna.

“Kaitseplaanid, erinevate võimekuste arendamine – need tuleb läbi rääkida,” jätkas ta. “Sama moodi on laienemine üks väga selge teema, mida me oleme ajanud päris mitmete liitlastega koos, et Euroopas poleks enam halle alasid, neutraalseid tsoone, mis oleks rohelise tule andmine Venemaale, Putinile. Näiteks ka see, et Ukrainast peab saama NATO täisliige – see on absoluutselt selge. Meie seisukoht on väga avalik ja selge, et ainuke tõsine julgeolekugarantii, mis töötab näiteks Ukraina puhul, on NATO täisliikmelisus,” ütles välisminister.

“Me pole uus liige, kes kõigege lihtsalt nõus oleme, vaid tahame sisulisi vastuseid. Ja me pole üksi – päris mitmed riigid küsivad sisulisi küsimusi enne kui otsustavad,” rõhutas ta.

Tsahkna rääkis, et Eesti ei ole öelnud ei ega jah kummagi praegu esitatud kandidaadi – ei Hollandi peaministri Mark Rutte ega Rumeenia presidendi Klaus Iohannise – suhtes. “Ma arvan, et mõlemad on väga tugevad kandidaadid. Selge, et Rutte taha täna kogunenud ka avalikult päris suur toetus,” tõdes ta.

“Kuskile kiiret ei ole, me suhtleme mõlema kandidaadiga või kes iganes kandidaadiga, kes peaks veel esile tõusma. Me pole kellegi vastu ega esita mingeid erilisi tingimusi, aga on täiesti arusaadav, et mitte ainult Eesti, vaid ka Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, ka Soome, mis on nüüd NATO-sse tulnud – me tahame väga selget arusaama, milline on uue NATO peasekretäri nägemus NATO-st ja eriti meie regioonis,” ütles Eesti välisminister.

Tema sõnul on eesmärgiks, et juulis Washingtonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks oleks kokkulepe uue peasekretäri isiku suhtes olemas.

Eestil on oluline tagada enda julgeolek ja kindlustada NATO peasekretäri ametikohale saamine idaalliansi jaoks soodsaima kandidaadi valimisega. See tagab meile tugevamad tagatised ja parema kaitse nii Eesti kui ka teiste liitlaste jaoks. Eestil on oluline olla aktiivne ja kaasatud otsustusprotsessides, et tagada enda huvide ja väärtuste esindatus ning kindel seisukoht NATO-s. Meie toetus ja panus idatiiva tugevdamisse on oluline mitte ainult Eestile endale, vaid ka kogu regioonile.