Abitus seisus inimeste väärkohtlejatele tuleb uus karistusnorm | Eesti

Abitus seisus inimeste väärkohtlejatele tuleb uus karistusnorm Eestis, mis paneb lõpu abitute inimeste ekspluateerimisele ja väärkohtlemisele. Uue normi eesmärk on kaitsta neid, kes ei suuda end ise kaitsta ning tagada nende õigused ja turvalisus. See samm näitab Eesti pühendumust inimõiguste kaitsmisel ja sotsiaalse õigluse edendamisel. Loodetakse, et uus karistusnorm loob ohvritele rohkem turvalisust ning karistab tõhusamalt väärkohtlejaid.

Justiitsministeerium kavandab karistusseadustiku muutmiseks eelnõu, kuhu lisatakse muuhulgas uus karistusnorm, mis laiendab kaitsetus või abitus olukorras inimeste väärkohtlemise mõistet. Plaanitav seadusemuudatus tuleb vastusena huvigrupi etteheidetele.

“Justiitsministeeriumis on kavandatud sellel aastal ette valmistada karistusseadustiku muutmiseks eelnõu. Erinevate ettepanekute läbitöötamisel kaalume seadusesse muuhulgas uue karistusnormi lisamist, mis puudutaks kaitsetus või abitus olukorras inimeste muul viisil väärkohtlemist või süstemaatilist alandamist,” sõnas justiitsministeeriumi nõunik Einar Hillep kirjas Eesti puuetega inimeste koja juhile Maarja Krais-Leoskile.

Hillep märkis ka, et enamik väärkohtlemise juhtumeid juba on täna kehtiva seaduse järgi kuriteod. Nimelt on karistusseadustiku paragrahv 121 järgi karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Karistatav on ka raske tervisekahjustuse tekitamine (paragrahv 118) ja teadvalt eluohtlikus seisundis inimesele abi andmata jätmine õnnetuse või üldise ohu korral (paragrahv 124). Kavandatav seadusemuudatus laiendaks väärkohtlemise mõistet ja lisaks sinna alandamise.

Eesti puuetega inimeste koda on juba mõnda aega pöördunud mitmete ametiasutuste poole etteheitega, et Eestis pole kaitsetus või abitus olukorras inimeste seaduslik kaitse piisav.

Justiitsministeeriumisse pöördus Eesti puuetega inimeste koja juht kirjaga, milles soovis teavet, kas väärkohtlemise juhtumid hoolekandeasutustes toovad kaasa seadusemuudatusi.

Kirjas õiguskantsler Ülle Madisele heitis Eesti puuetega inimeste koja juht ette, et Rakvere Lille Kodus toimunud väärkohtlemise juhtumis tehtud kohtuotsus oli ebaõiglaselt tagasihoidlik ning riivas kodanike õigus- ja õiglustunnet. Samuti oli Krais-Leosk mures, et kriminaalmenetluse käigus ei arvestatud kannatanute üleelamisi piisaval määral tulenevalt nende puudest.

Vastuses Krais-Leoskile nõustus õiguskantsler, et kehtivad õigusnormid ja asutuste sisekontrollisüsteemid ei kaitsnud piisavalt eriti haavatavate lapskannatanute õigusi. Lisaks märkis Madise, et palub riigikogu kaaluda täiendavate normide kehtestamist selleks, et kaitsta haavatavas või abitus olukorras inimesi väärkohtlemise või nende inimväärikuse süstemaatilise alandamise eest, sest kahjuks on selgunud, et senised normid ei ole osutunud piisavaks.

Samuti lubas Madise paluda riigikogul kaaluda kriminaalmenetluse seadustiku täiendamist sättega, mis võimaldaks kohustuslikus korras riiklikku õigusabi anda praegusest laiemale piiratud teovõimega kahjukannatanute ringile. Lisaks lubas Madise paluda riigikogul kaaluda lastekaitseseaduses lastega töötamise keelu kohaldamisala laiendamist.

Samuti andis õiguskantsler huvigrupile teada, et palub riigikogul kaaluda, kas karistatav peaks olema ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste muul viisil väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine, näiteks ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde tekitamine. See ei puuduta Madise sõnul mitte üksnes puudega laste eest hoolitsevate inimeste käitumist, vaid ka puudega täiskasvanute eest hoolitsemist, samuti vanuse või haigusseisundi tõttu abi ja tuge vajavate inimeste eest hoolitsemist, näiteks kipsis kätega patsiendi janusse jätmist, söömisel tuge vajava inimese abita jätmist ning muudes igapäevastes toimetustest abi vajavate inimeste alandavat ja ebaväärikat kohtlemist.

Rakveres Lille Kodu kinnises noorteasutuses toimunud hoolealuste väärkohtlemises süüdistatavatele kolmele endisele töötajale määras kohus mullu veebruaris tingimisi vanglakaristused. Süüdistuse kohaselt väärkohtlesid Rakvere linnas AS-is Hoolekandeteenused Lille Kodus tegevusjuhendajatena töötanud naised süstemaatiliselt nii üksi kui ka koos teiste tegevusjuhendajatega Lille Kodus kinnises lasteasutuses teenusel viibivaid nende järelevalve all olevaid lapsi, põhjustades neile tervisekahjustusi, füüsilist valu ja hirmu. Kõik alaealised olid erivajadusega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti uus karistusnorm abitus seisus inimestele väärkohtlejatele on oluline samm õigluse tagamise suunas. See näitab, et riik võtab väärkohtlemist tõsiselt ning soovib kaitsta abituid ja haavatavaid inimesi. Uus norm peaks olema hoiatav signaal kõigile potentsiaalsetele väärkohtlejatele ning aidata vähendada sellise käitumise levikut ühiskonnas. Oluline on jätkata teadlikkuse tõstmist ja toetada ohvreid, et tagada, et väärkohtlejad võtaksid oma tegude eest vastutuse ning et kõik inimesed saaksid elada väärikat ja turvalist elu Eestis.