Moodne elu viib inimeste soolestikust rohusööjate mikroobid | Tervis

2310102he96ft24

Tervislik eluviis on üha enam populaarsust kogumas ning tervislik toitumine on selle oluline osa. Viimased uuringud on näidanud, et moodne eluviis võib mõjutada meie soolestiku mikroobe, tehes meist sarnasemaks rohusööjatele. See tähendab, et meie soolestik on rohkesti mikroobe, mis võivad aidata meie seedimist ja üldist tervist. See avastus võib mõjutada oluliselt meie arusaama tervislikust toitumisest ja elustiilist, kinnitades veelkord, et meie soolestiku tervis on võtmeks heale tervisele.

Vanade tööstusriikide elanike soolestikus elab märksa vähem tselluloosi lagundada suutvaid baktereid, kui kaasaegsete kütt-korilaste ning paari tuhande aasta eest maamunal kõndinud inimeste sooltes. Muutused võivad jätta muu hulgas jälje immuunsüsteemile ja südame-veresoonkonnale.

Inimestes suus, maos ja soolestikus leiduvad rakud suudavad valmistada lihtsamaid suhkruid lagundada suutvaid ensüüme. See võimaldab ammutada energiat näiteks kommidest ja kartulipudrust. Taimerakkude seinte peamise koostisosa – tselluloosi – väiksemateks tükkideks lõhkumisega jäävad need aga hätta. Siinkohal tulevad appi soolebakterid, millest osade esivanemad sattusid inimorganismi tõenäoliselt mäletsejate nagu lehmade kodustamisel.

Aja möödudes tulid taolised bakterid küll inimeste soolestikus elamisega üha paremini toime, kuid säilitasid samas ka oma tselluloosi lagundada aitavad geenid. Nende sekka kuulub näiteks geen cttA, mis on olemas ka paljudel tänapäevaste rohusööjate mikroobidel. Taoliste geenide jälgede ajamisele Iisraelis asuva Ben-Gurioni Ülikooli ökoogid Itzik Mizrahi ja Sarah Morais oma kolleegidega keskendusidki.

Selleks uurisid nad esmalt ligi 5000 eri lehma soolestikust võetud proove ja 92 134 tänapäeval elava inimese mikrobioomi. Täielikult kirjeldasid nad tulemuste põhjal 62 inimese ja lehma mikrobiaalset genoomi. Kolm sõelale jäänud bakteriliiki olid lehmabakteritega sedavõrd sarnased, et inimesed said need töörühma sõnul pea kindlalt kodustatud mäletsejatelt.

Ajalooliste muutuste ja inimeste elukeskkonna mõju uurisid teadlased umbes 1000 ja 2000 aasta vanuseid inimeste väljaheiteid Mehhikost ja USA edelaosast. Seejärel kõrvutasid nad neid tänapäevaste küttide-korilaste, maapiirkondade elanike ja tööstusriikides elavate inimeste mikrobioomiga. Selgus, et tselluloosi ja keerukamaid suhkruid lagundavate bakterite arvukus on aastate jooksul vähenenud. Paljude tööstusriikide elanike soolestikust on need liigid sootuks kadunud.

Loe rohkem:  Pudelivees hõljub hoomamatul hulgal nanoplasti | Tervis

Kui iidsete inimeste väljaheidetest leidus luubi alla võetud liike enam kui 40 protsendis, siis kaasaegsetest kütt-korilastest ja maaelanikest sai samaga sai uhkustada iga viies. Uuritud Taani, Rootsi, USA ja Hiina elanikest oli vastavaid baktereid vaid ühel inimesel 20 kohta. Ka nende soolestikus kippus olema nende arvukus aga madal ja piirduma ühe liigiga.

Töörühm nendib, et ilma nende bakteriteta on isegi hõlpsamalt lagundatava tselluloosi seedimine inimeste jaoks äärmiselt raske kui mitte võimatu. Bakterite kaotuse taga on nende hinnangul inimeste muutunud toidulaud – sellele jõuab vähem kiudaineid ja rohkem tugevalt töödeldud toite.

See omakorda võib aga mõjutada inimeste immuunsüsteemi ja südame-veresoonkonda. Keerukamate suhkrute lagundamise lõpptulemusena tekib ka nende jaoks tarvilikke lühikesi rasvhappekette. Samas pakub uuring lootust, et inimestele kasu toonud soolebakterid pole maailmast kadunud.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

In conclusion, the modern lifestyle in Estonia is having a significant impact on the diversity of microorganisms found in people’s intestines, resembling those of herbivores. This shift in gut microbiota composition could have implications for human health and wellbeing. It is important to further study this phenomenon and understand the potential consequences for our overall health. Making conscious choices about our diet and lifestyle may be crucial in maintaining a healthy gut microbiome and promoting overall well-being.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga