Algava hanejahi asjus kaaluvad kohtuskäiku nii linnukaitsjad kui põllumehed | Eesti

Eestis on puhkenud vaidlus algava hanejahihooaja üle, kus otsust nii linnukaitsjad kui ka põllumehed kaaluvad kohtuskäigu abil. Loomakaitsjad väidavad, et jaht ohustab haruldasi linnuliike ja nende elupaiku ning nõuavad paremat reguleerimist. Samal ajal põllumehed kaitsavad jahti, väites et hanelised kahjustavad nende põlde ja saaki ning tuleb neid kontrolli all hoida. See vastasseis on tekitanud suure pinge Eesti looduskaitses ja põllumajanduses ning otsuse langetamine kohtus võib tulevikus mõjutada nii linde kui ka põllupidajaid.

Sügisel, pärast seda, kui regionaalministeerium tõdes, et riigil pole hanekahjude hüvitamiseks enam raha, kerkis taas päevakorda haneliste kevadine heidutusjaht. Kliimaminister Kristen Michal andis sellele läinud nädalal rohelise tule ning jättis täpsemad reeglid keskkonnaameti teha.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kavatseb oma korralduse allkirjastada lähipäevil nii, et hanejaht võiks kesta 15. märtsist kuni 31. maini.

Jaht oleks lubatud kuues maakonnas, kus kahjud on olnud kõige suuremad ning selle aja jooksul tohib tappa 750 suur-laukhane ja 800 valgepõsk-lagle. Kanada laglet kui võõrliiki võib küttida piiramatult. Ühel põllumassiivil võib päeva jooksul küttida kuni kümme lindu. 

“Kui 2002. aastal loendati 20 000 suur-laukhane, siis 20 aastat hiljem oli neid juba 100 000,” rääkis Vakra, kelle sõnul läheb haneliste olukord järjest paremaks ja sellega koos kasvavad ka põllumeeste kannatused. “Põllumeeste hinnangul ulatuvad nende kahjud juba kümne miljoni euroni aastas.”

Ornitoloogid: olukord pole võrreldes viimase kohtuskäiguga muutunud

Eesti Ornitoloogiaühingu juht Kaarel Võhandu aga leiab, et kevadine heidutusjaht on põhimõtteliselt vale.

“Üldreeglina on kokku lepitud, et kevadel pesitsusaladele suunduvaid ja pesitsevaid linde ei lasta,” sõnas Võhandu.

Ta märkis, et sama hästi kui tulistades saab lindusid hirmutada näiteks laserite, droonide ja paugutitega, kuid lisas, et hoopis enam tuleks otsida ökoloogilisi lahendusi.

“Taastada rahualasid, milleks on traditsiooniliselt märjad rohumaad, kuhu haned koonduvad. Need on meil valdavas osas kõik ära kuivendatud ja põllumaadeks muudetud,” rääkis Võhandu. “Probleemsemates kohtades võib proovida ka söödapõldusid, kuhu külvataksegi vilja, mis hanedele meeldib, et nad nendele põldudele, kust saaki üritatakse saada, ei tuleks.”

Viimati lubas riik surmavat haneheidutust 2021. aastal. Toona sai hanejaht kesta vaid loetud päevad, sest ornitoloogiaühing pöördus kohtusse ning kohus pani jahi esialgse õiguskaitse korras seisma.  

“Minu hinnangul on olukord täpselt sama, mis kolm aastat tagasi,” sõnas Võhandu. “Alternatiivsed lahendused on olemas ning pole tõestatud, et letaalne heidutus aitaks neid kahjusid kuidagi rohkem vähendada kui mitteletaalne.”

Niisiis kaalub ornitoloogiaühing ka see kord kohtussepöördumist. Kuid otsust nad veel langetanud pole.

“Siin on vaja vaadata potentsiaalsed kulud üle,” selgitas Võhandu.

Vakra usub, et seekord oleks amet kohtus paremal positsioonil

Kolm aastat tagasi toetus ringkonnakohus peamiselt kahele argumendile. Esiteks viitas kohus uuringule, mille järgi pole hanede tapmine märgatavalt efektiivsem kui niisama hirmutamine. Teiseks muretses kohus haruldasemate liikide nagu väike-laukhane ja taiga-rabahane pärast, kes võivad hukkuda, sest neid on sugulastest raske eristada.

Ka toona teatas keskkonnaamet, et enne kui põllule saabub väike-laukhani, saab põllumees selle kohta tekstisõnumi, mis käsib jahi ajutiselt peatada.

Rainer Vakra ütles, et kolme aastaga on muutunud juriidilised asjaolud. Eelmine kord lubas keskkonnaamet heidutusjahti erandkorras ja nii-öelda oma riisikol. Seekord määrab amet jahiks vaid täpsemad tingimused. Nende tingimuste taga seisab kliimaministri allkirjaga jahieeskiri, mis põhimõtteliselt ütleb, et kevadine hanejaht on lubatud.

“Et see ka heidutab, on lisatulemus,” sõnas Vakra. “Aga see ei ole seaduses näpuga järge ajades esmane tingimus. Ja see on õiguslikult hoopis teine diskussioon.” 

Teiste sõnadega, Vakra leiab, et kui linnukaitsjad soovinuks kevadise heidutusjahi peatamiseks kohtusse pöörduda, pidanuks nad  minema kliimaministri määruse vastu.

Vakra loodab, et ornitoloogiaühing kohtusse ei pöördu. Kompromissi osana on riik valmis ühingule maksma, et see viiks läbi uuringu, mis heidutusjahi mõjude kohta rohkem infot annaks.

Põllumehed: üheksas maakonnas on hanejaht endiselt keelatud

Kuid see ei pruugi tähendada, et keskkonnaamet kohtuskäigust päriselt pääseb. Eesti talupidajate keskliidu nõukogu liige Jaanus Põldmaa märkis, et heidutusjahi tingimuste üle on riik põllupidajatega juba mõnda aega aru pidanud.

“Ja mitte ühelgi kooskäimisel ei öeldud, et see heidutusjaht lubatakse Eestis ainult osaliselt. Sest sellisel juhul oleks põllumeeste katusorganisatsioonid sellele vastu olnud,” sõnas Põldmaa.

Ta tuletas meelde, et hanekahjude hüvitamine lõpetati kogu Eestis. Aga tulistada võib hanelisi ainult kuues maakonnas – Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Tartumaal. 

“Teeme siis nii, et nendes maakondades, kus jaht lubatakse, raha ei maksta, aga nendes, kus ei lubata, makstakse edasi,” pakkus Põldmaa. “Ei saa lihtsalt olla nii, et võetakse kõigil ära ja lubatakse ainult osaliselt.”

Rainer Vakra kinnitusel on amet põllumeestele oma valikut selgitanud. “Nendes kuues maakonnas on olnud kahjud varasemalt kõige suuremad,” rääkis Vakra. “Me leppisime kokku nii põllumeeste kui ornitoloogidega, et hakkame kuskilt pihta ja vaatame, kuidas see otsus kedagi mõjutab. Siis saame järgmine aasta seda korrigeerida.”

Keskkonnaameti peadirektor: oleme kahe tule vahel

Vakra sõnul arvestas amet ka sellega, et seal, kus on rohkem märgi rohumaid, ei tohiks heidutusjahti pidada. Jaanus Põldmaa hinnangul ei vähenda see tõdemus ebaõiglust. 

“Kui muidu on määrust kogu aeg vaidlustanud ornitoloogid, siis võib-olla on ka meil vaja seda asja ühel hetkel vaidlustama hakata, sest meie tunnetame, et meile ja meie liikmetele on liiga tehtud,” rääkis Põldmaa.

“Ootame ära, kui see määrus tuleb ja siis on näha, kuidas sellega edasi toimetatakse. Aga mina näen küll, et katusorganisatsioonid peaksid oma liikmete huve kaitsma ükskõik mis moel lõpuni,” lisas Põldmaa, kelle sõnul pole põllumajandusorganisatsioonides keegi võimalikule kohtusseminekule vastu seisnud. 

Ta lisas, et kohtus oleks võimalik toetuda võrdse kohtlemise põhimõttele ja sellele, et kahjustuskohti, kus Euroopa Liidu direktiiv põhimõtteliselt heidutusjahti lubaks, on üle Eesti.

“Me lihtsalt ei saa aru, kuidas riik viimasel sekundil otsustas, et ainult pool Eestit saab ja pool Eestit ei saa heidutusjahti teha,” rääkis Põldmaa.

“Keskkonnaamet on selgelt kahe tule vahel ja seda ühisosa ongi raske leida,” ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Püüame leida sellise lahenduse, et keegi kohtusse ei kaeba ja me saame selle asjaga edasi minna.”

Kokkuvõtvalt võib öelda, et algava hanejahi küsimus jagab Eesti ühiskonda kaheks – ühelt poolt seisavad linnukaitsjad, kes soovivad kaitsta hanesid ja nende elupaiku ning teisalt põllumehed, kes näevad hanesid oma põldudel suurte kahjustajatena. Kohtuskäik näib olevat vältimatu lahendus, kuna erinevad osapooled ei suuda jõuda kompromissini. Oluline on leida tasakaal looduskaitse ja põllumajanduse vahel ning leida jätkusuutlikud lahendused, mis rahuldaksid mõlemaid pooli.