Vene numbriga auto omanikke ähvardab alates kolmapäevast 400-eurone trahv | Eesti

Alates kolmapäevast ähvardab Eestis Vene numbrimärgiga auto omanikke 400-eurone trahv, kui nad ei ole oma sõiduki registreerinud Eestis. See uus seadus võib mõjutada paljusid Vene autode omanikke, kes seni on kasutanud oma sõidukeid Eestis ilma registreerimata. Karmid trahvid on osa valitsuse pingutustest tagada kõigi sõidukite seaduslik ja korrapärane registreerimine, et tagada liikluse ohutus ja maksundusnõuete täitmine. See samm näitab Eesti pühendumust liikluse järelevalve tugevdamisele ja reguleerimata sõidukite arvu vähendamisele.

Eesti nõuab Vene numbrimärkidega autode omanikelt sõiduki ümber registreerimist Eestisse hiljemalt kolmapäevaks, 13. märtsiks, vastasel juhul ähvardab neid kuni 400-eurone trahv. Ümberregistreerimise nõue lähtub Eestis eelmise aasta 13. septembril jõustunud Venemaa numbrimärkidega mootorsõidukite sisenemise keelust, millele kehtis kuuekuune üleminekuaeg.

“Politseinikud pööravad liiklusjärelevalve käigus tähelepanu Vene registreerimisnumbriga autodele ning auto ümber registreerimata jätmine on rikkumine, mille eest on ette nähtud trahv kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot,” ütles politseimajor Andres Kirsing politsei- ja piirivalveametist (PPA).

Ta selgitas, et registreerimata jätmisel oleks tegemist liiklusseaduse paragrahv 203 rikkumisega, mis käsitleb registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimist.  

Registreerimine nõuab tüübikinnituse protseduuri läbimist

Kolmandatest riikidest pärit sõidukite ümberregistreerimise eelduseks on maksu- ja tolliameti väljastatud tollideklaratsioon märkega “kaup vabastatud”, millega tuleb pöörduda transpordiameti teenindusbüroosse ning esitada sõiduk registreerimiseelsesse kontrolli, selgitas transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite registriosakonna juhataja Märten Surva.

“Venemaa turule toodetud sõidukid ei oma reeglina Euroopa tüübikinnitust ja neid saab registreerida Eestis läbides üksiksõiduki tüübikinnitusprotseduuri. See tähendab vajadust esitada täiendavalt ka sõiduki pidurite, müra ja heitmete piirväärtuste osas nõuete täitmist tõendavaid dokumente, seoses nende nõuetelevastavuse hindamisega,” märkis Surva. “Nõuetelevastavuse hindamisel lähtutakse sõiduki esmaregistreerimise ajal kehtinud nõuetest. Üksiksõiduki tüübikinnitust on kahte varianti: tavakorras või ümberasuja üksiksõiduki tüübikinnitus ning transpordiamet lähtub protseduuris tollideklaratsioonis märgitust,” jätkas ta.

Surva selgitas, et ümberasujaks nimetatakse füüsilist isikut, kes asub Euroopa Liidu välisest riigist alaliselt elama Euroopa Liidu tolliterritooriumile. Vastavalt sellele, kas sõiduki omanik on ümberasuja või mitte, kehtivad tüübikinnituse protseduurile erinevad nõuded, st ümberasujal on võimalik sõiduk registreerida ilma heitmete ja mürataset tõendavate dokumentideta.

Kui sõiduki registreerimiseelne kontroll on edukalt läbitud, tuleb registreerimiseks esitada sõiduki päritoluriigi registreerimistunnistus ning omandit tõendavad dokumendid, näiteks soetusdokumendid või muu, mis tõendab sõiduki omandi järjepidevust. Omand on tõendatud ka juhul, kui sõiduki omanik on kantud päritoluriigi registreerimistunnistusele omanikuna.

Kui aga sõiduki omanikuks märgitakse registris välismaa isik, tuleb vastutavaks kasutajaks lisada Eesti füüsiline või juriidiline isik – vastutava kasutaja lisamiseks tuleb esitada ka selle isiku nõusolekut tõendav dokument.

Mootorsõiduki registreerimise riigilõiv on 130 eurot, millele lisandub registreerimismärkide riigilõiv 62 eurot. Üksiksõiduki tüübikinnituse riigilõiv on 205 eurot, millele olenevalt sõidukist võivad lisanduda täiendavad kulud – näiteks pidurite, müra ja heitmete piirväärtuste testimistega seonduv. Kindlasti tuleb arvestada ka tolliprotseduuridest tulenevate võimalike kuludega, tõdes Surva.

Samas on siseminister Lauri Läänemets öelnud, et umbes 20 000 eurot maksva auto pealt tuleks maksta erinevaid tasusid umbes 6000 euro ulatuses.

Mullu kanti Eesti registrisse 83 Vene päritolu sõidukit

Transpordiameti esitatud andmete kohaselt registreeriti liiklusregistris eelmisel aastal esmaselt 83 Venemaalt pärit sõidukit. Tänavu kahe kuu jooksul registreeriti Eesti registrisse veel 13 Vene numbrimärgiga sõidukit.

Enim ümberregistreerimisi – 14 – toimus juunis, jaanuaris registreeriti Eesti registrisse 12 Venemaalt toodud sõidukit, veebruaris ja mais kümme. Samas juulis ja augustis kanti Eesti registrisse ainult viis Vene päritolu sõidukit.

Kõige rohkem – kaheksa – oli mullu registreeritud Vene sõidukite hulgas 2014. ja 2015. aastal toodetud autosid, kolm autot olid toodetud 2023. aastal, aga oli ka kümme autot, mis olid toodetud enne 1981. aastat.

Automarkidest oli kümme Mercedes-Benzi, seitse BMW-d, viis Volvot ja VAZ-i, neli Fordi ja GAZ-i.

Vastutavatest kasutajates 51 elavad Harjumaal, seitse Valgamaal ja kuus Ida-Virumaal.

Eesti keelas lähtuvalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidest Venemaale alates 13. septembril kella kümnest välispiirilt Eestisse sisenemise Vene Föderatsiooni numbrimärki kandvatele mootorsõidukitele.

Kokkuvõttes tuleb nüüd Vene numbrimärgiga auto omanikel Eestis olla eriti ettevaatlikud, sest alates kolmapäevast ähvardab neid 400-eurone trahv. See on oluline samm, mille eesmärk on tagada kõigi liiklejate ohutus ja järgida riigi seadusi. Seega on oluline järgida kehtivaid reegleid ning hoida end kursis kõigi muudatustega liiklusseadustes. Ainult nii saame tagada kõigi liiklejate turvalisuse ja heaolu Eestis.