Ukraina tulistas alla veel ühe Vene sõjalennuki Su-34 | Välismaa

Viimane Ukraina ja Venemaa vaheline sõjalennuki intsident on tekitanud pingeid ja küsimusi rahvusvahelisel areenil. Ukraina on teatanud, et nad tulistasid alla veel ühe Vene sõjalennuki Su-34, süvendades juba olemasolevat konflikti kahe riigi vahel. See sündmus on vaid üks paljudest tõenditest sellest, kuidas pingeline olukord piirkonnas võib vallandada ootamatuid ja ohtlikke sündmusi. Sellesse pingelisse konteksti sisse elades, jääb oluline küsimus, kuidas see konflikt võib mõjutada piirkonna rahuprotsesse ja rahvusvahelist poliitikat tervikuna.

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liiguvad Avdijivka suunal edasi. Ukraina õhujõud teatasid neljapäeval, et riigi väed tulistasid alla veel ühe Venemaa sõjalennuki Su-34.

Oluline neljapäeval, 29. veebruaril kell 9.33:

– Vene väed liiguvad Avdijivka suunal edasi;

– Ukraina tulistas alla veel ühe Vene sõjalennuki Su-34;

– Budanovi sõnul ei nõustu Ukraina kunagi sõja niiöelda külmutamisega.

Ukraina tulistas alla veel ühe Vene sõjalennuki Su-34

Ukraina õhujõud teatasid neljapäeval, et riigi väed tulistasid alla veel ühe Venemaa sõjalennuki Su-34. Venemaa on viimase 10 päeva jooksul kaotanud juba seitse Su-34 sõjalennukit, vahendas The Kyiv Independent. 

Vene väed liiguvad Avdijivka suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liiguvad Avdijivka suunal edasi. 

Seda kinnitavad ka 28. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene väed tungisid edasi Orlivka ja Stepove lähistel. Vene sõjablogijad väidavad veel, et Orlivkas käivad juba ägedad lahingud.

Ukraina Tauria vägede pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi teatas juba 27. veebruaril, et riigi väed pidid ägedate lahingute järel Stepovest lahkuma. Lahingud käivad veel Berdõtši, Pervomaiske ja Tonenke lähistel. 

Lõhhovõi teatas samuti 28. veebruaril, et Ukraina väed võtsid sisse kaitsepositsioonid Tonenke-Orlivka-Berdõtši liinil. Piirkonna maastik soosib seal pigem kaitsvat poolt. 

Budanovi sõnul ei nõustu Ukraina kunagi sõja niiöelda külmutamisega

Sõja niiöelda külmutamine Venemaaga tähendab Ukraina alade okupeerimise tunnustamist ja seetõttu ei astu Ukraina kunagi sellist sammu, vahendas uudisteagentuur UNIAN kolmapäeval kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi kindralleitnant Kõrõlo Budanovi sõnu.

Budanov rõhutas seda intervjuus meediakanalile CBC News.

Samas tunnistas Budanov, et Venemaa suutis kuidagi hankida salajase informatsiooni Ukraina vastupealetungiplaanide kohta.

“Ma ei ütle rohkem kui president. Oleme saanud näiteks teavet ja ka tõendeid selle kohta, et plaanid said Venemaale teatavaks. See on tõsine probleem ja me võtame kasutusele meetmed,” lubas Budanov.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas varem sel nädalal uue vasturünnakuplaani olemasolust, kuid võimaliku lekkimise ohu tõttu selle üksikasju ei avalikustata.

“Kõik ei lähe plaanipäraselt, kõik ei sõltu meist endist. Mõni asi sõltub meist, mõni meie partneritest, nii et mõnikord teatud protsessid viibivad. Peaasi, et oleks vasturünnaku plaan ja see plaan on olemas,” ütles Zelenski pühapäeval pressikonverentsil.

Samas ütles riigipea, et üksikasju ta avaldada ei saa, sest mida vähem inimesi Ukraina väe plaanidest teab, seda kiiremini tuleb võit .

“Ütlen teile ausalt: meie eelmise sügise vasturünnaku plaan oli Kremli laual enne vasturünnaku algust,” sõnas Zelenski.

Eestis on jätkuvalt suur mure Ukraina ja Venemaa vahel eskaleeruva konflikti pärast. Venemaa sõjalennuki allatulistamine Ukraina poolt ainult süvendab pinget ja ohustab piirkonna stabiilsust. Eesti peab jääma valvsaks ja toetama Ukraina territoriaalset terviklikkust ning suveräänsust. Rahvusvahelise kogukonna kaasamine ja diplomaatiliste lahenduste otsimine on hädavajalik selle olukorra rahulikuks lahendamiseks. Eesti seisukoht on selge – rahu ja stabiilsus Ida-Euroopas peavad olema prioriteet.