Põlevkivijaamade allahindlus viis Eesti Energia kahjumisse | Majandus

1992881hb31dt24

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja uudised on näidanud, et põlevkivijaamade allahindlus on toonud kaasa Eesti Energia kahjumi. See majanduslik väljakutse on tekitanud muret nii ettevõtete kui ka kodanike seas. Põlevkivi on olnud oluline osa Eesti energiatootmisest, kuid nüüd seisame silmitsi vajadusega leida uusi ja jätkusuutlikumaid energialahendusi. Kuidas see olukord mõjutab meie majandust ja tulevikku, on küsimus, mis puudutab meid kõiki. Tule ja saa rohkem teada selle olulise teema kohta!

Eesti Energia 2023. aasta äritegevuse puhaskasum oli 253 miljonit eurot, kuid põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse raamatupidamislik allahindamine 628 miljoni euro ulatuses tõi kontsernile 376-miljonilise puhaskahjumi.

Kontserni normaliseeritud kulumieelne ärikasum ilma pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjudeta oli 2023. aastal 483 miljonit eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 45 protsenti. Põlevkivielektrijaamade väärtuse allahindluse tulemusena oli Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum -376 miljonit eurot.

Gaasi- ja elektrihinna languse ning CO2 kõrge hinna tõttu ei ole põlevkivil põhinev elektritootmine enam konkurentsivõimeline. See tähendab, et põlevkivi kasutavad elektrijaamad pääsevad senisest märgatavalt vähem turule ning jaamadel puudub suures osas võimekus turult tulu teenida. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid nõuavad, et ettevõtte varade väärtust tuleb hinnata vastavalt turuolukorrale, mistõttu hindas Eesti Energia põlevkivi kasutavate elektrijaamade väärtuse 628 miljoni euro võrra alla.

“Energeetika on valdkond, mis nõuab pikaajalist vaadet ja plaani. Taastuvenergia tootmine, sellel põhinevad mõistliku hinnaga targad energialahendused, tugev elektrivõrk ja jätkusuutlik keemiatööstus on valdkonnad, millele Eesti Energia ehitab oma tuleviku. Samal ajal vähendas 2023. aasta jooksul järsult muutunud energiaturuolukord oluliselt meie põlevkivil põhinevate elektrijaamade konkurentsivõimet ja nende võimalusi tulevikus tulu teenida,” selgitas kontserni juhatuse liige ja finantsjuht Marlen Tamm.

Eesti Energia müügitulu kahanes 2023. aastal 14 protsendi võrra 1,9 miljardi euroni. Müügitulude vähenemine oli tingitud eelkõige langenud elektri turuhindadest ja äriklientide tarbimismahtude langusest.

Loe rohkem:  Baltcap: omastamist aitasid varjata portfelliühingute head majandustulemused | Majandus

Võrreldes 2022. aastaga kasvas kontserni investeeringute maht 2023. aastal 334 miljoni euro võrra ehk 75 protsenti, jõudes rekordilise 779 miljoni euroni.

Suurima osa investeeringutest, ligi 339 miljonit eurot, moodustasid kontserni taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni investeeringud uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse. Sealhulgas investeeriti näiteks 84 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuulepargi rajamisse. 2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kokku kuus tuuleparki koguvõimsusega 612 megavatti ja neli päikeseparki koguvõimsusega 97 megavatti.

Lisaks investeeris kontsern 105 miljonit eurot, et arendada Ida-Virumaa põlevkivitööstust  jätkusuutlikuks ning ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.

Võrguteenuse kvaliteedi parandamiseks ning mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamiseks investeeris võrguettevõte Elektrilevi mullu 168 miljonit eurot, mis on 43 miljoni võrra enam kui 2022. aastal.

2023. aastal tootis Eesti Energia kokku 3614 gigavatt-tundi elektrit, mis on 42 protsenti ning 2647 gigavatt-tundi vähem kui aasta varem. “Kuigi elektritoodang tervikuna kahanes, siis taastuvenergia osakaal kasvas kontserni elektritoodangust 45 protsendini,” ütles Tamm, kelle sõnul mõjutas toodangu vähenemist ja taastuvenergia osakaalu suurenemist eelkõige elektrihinna enam kui kahekordne langus ning Enefit Poweri juhitavate elektrijaamade vähenenud konkurentsivõime.

2023. aastal maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 391 miljonit eurot. Sellest erinevate otseste maksude ja aktsiisidena 99 miljonit ja CO2 emissioonikuluna turuhinnas 292 miljonit eurot.

 

Kokkuvõttes näitab põlevkivijaamade allahindlus selgelt, et Eesti Energia seisab tõsiste majanduslike väljakutsete ees. Kahjumisse jäämine on murettekitav ning sunnib ettevõtet otsima uusi lahendusi oma tegevuse jätkamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. Seega on oluline leida tasakaal keskkonnaalaste kohustuste ja majanduslike huvide vahel, et tagada jätkusuutlik areng. Ettevõte peab kaaluma alternatiivseid energiaallikaid ning investeerima rohkem taastuvenergiasse, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus ja kasumlikkus.

Loe rohkem:  T1 suutis endale Lidli rentnikuks saada | Majandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga