Jevgrafov loetles Ago Kõrgvee tagandamise põhjused | Eesti

Tere tulemast! Jevgrafov on avalikustanud Ago Kõrgvee tagandamise põhjused ja tekitanud sellega suurt kõneainet Eestis. Kõrgvee on olnud pikka aega oluline tegelane Eesti poliitikas, kuid nüüd on tema maine kõikuma löönud. Jevgrafov väidab, et põhjused on tõsised ning vajavad hoolikat uurimist. See skandaal on sütitanud arutelusid ja intriige üle terve riigi ning jätab küsimuse õhku – kas tegemist on õiglase otsusega või on tegemist poliitilise mänguga?

Narva haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov (KE) loetles põhjused, miks tuleks ametist tagandada Narva haigla juht Ago Kõrgvee. Jevgrafovi sõnul on Kõrgvee võimu kuritarvitanud ja tekitanud Narva Haiglale ulatuslikku rahalist kahju.

“Pean Ago Kõrgveest lugu kui hinnatud arstist, kes on meditsiinivaldkonda palju panustanud, kuid mis puudutab tema tegevust haiglajuhina, siis pretensioonid tema töö osas hakkasid laekuma juba eelmise aasta alguses mitte mullu sügisel, kui vahetus haigla nõukogu. Toon vaid ühe näite. 2023. aasta 29. mail toimunud haigla nõukogu koosolekul arutati Ago Kõrgvee tööga seotud pretensioone koos konkreetsete näidetega. Toonane nõukogu esimees Katri Raik, kes täitis ka Narva linnapea ülesandeid, keeldus aga koosoleku protokolli allkirjastamast ega saatnud seda ka haigla kantseleile. Katri Raik peab ise selgitama, miks ta otsustas Ago Kõrgvee tööga seotud probleemidest vaikida.

Jevgrafovi sõnul oli vale teisipäevases “Aktuaalse kaamera” intervjuus kõlanud Ago Kõrgvee väide, et haigla eelmise aasta tegevust hõlmavas auditis ei ole välja toodud ühtegi pretensiooni.

“Puudujääkidele osundavaid punkte on mitmeid, näiteks tööjõukulude kontrollimisel tuvastasid audiitorid, et Ago Kõrgvee on 2023. aasta 17. aprillil sõlminud töölepingu iseendaga. Tekkis olukord, kus Ago Kõrgvee sai füüsiliselt juhatuse liikme ülesannetes haiglas viibides samal ajal töölepingu alusel palka nii juhatuse liikmena kui ka koduvalve eest,” sõnas Jevgrafov.

Jevgrafov märkis, et sihtasutuste seaduse kohaselt on sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui nõukogu ei ole seda heaks kiitnud.

Lisaks on Jevgrafovi sõnul Ago Kõrgvee korduvalt teinud investeeringuid nõukogu nõusolekuta ja nõukogu liikmeid informeerimata, millega on olulisel määral rikkunud finantsdistsipliini. “Riigihanke seaduse rikkumiste tulemusel on SA Narva Haigla juba maksnud ligi 10 000 eurot trahvi. Praegu kontrollib Riigi Tugiteenuste Keskus veel ühe hanke korraldamise rikkumist, mille tulemusel ähvardab haiglat 57 000 euro suurune trahv,” ütles Jevgrafov.

“Ago Kõrgvee ületas oma volituste piire, kui andis 2022. aasta 11. märtsil korralduse soetada haigla vahenditest ühekordse maksega 45 203 euro eest sõiduauto Škoda Superb. Nõukogu ei olnud seda väljaminekut eelnevalt heaks kiitnud ja samuti ei olnud haigla eelarves selleks ettenähtud raha. Samuti eiras Ago Kõrgvee kehtivat käskkirja, tehes Škoda Superbiga isiklikke sõite ja kasutades samal ajal SA Narva Haigla kütusekaarti. Puudub sõidupäevik,” rääkis Jevgrafov.

“Eeltoodud fakte arvesse võttes on nõukogu jõudnud arusaamisele, et Ago Kõrgveel puudub piisav pädevus ja teadmised selleks, et edukalt juhtida haigla tööd, korraldada suuremahulisi hankeid ja täita nõukogu poolt ette nähtud korraldusi,” lisas Jevgrafov.

Täpsema ülevaate puudustest lubas Jevgrafov avaldada neljapäeva õhtul pärast haigla nõukogu istungit.

“Oleme jõudnud kokkuleppele ka Narva Haigla uue juhiga, kelleks on arstiharidusega ning end suurte projektide juhina nii riiklikul tasandil kui ka erasektoris tõestanud inimene,” sõnas Jevgrafov.

Jevgrafov ütles, et Kõrgvee väljavahetamine ei ole poliitiline otsus, vaid hoolikalt läbikaalutud samm, mis seab esiplaanile Narva elanike huvid ja haigla jätkusuutlikkuse. “Haigla juhtkond toetab jätkuvalt eesti keele kasutamist tööalases tegevuses ja oleme valmis personali eesti keele õppimisse ka omaltpoolt igakülgselt panustama,” ütles Jevgrafov.

Overall, Jevgrafov’s listing of the reasons for Ago Kõrgvee’s dismissal sheds light on the deep-seated issues within the Estonian government. The allegations of corruption, abuse of power, and betrayal of public trust are deeply concerning and highlight the need for transparency and accountability in leadership. It is imperative that such actions are thoroughly investigated and addressed to ensure the integrity of the Estonian political system. Moving forward, it is essential for leaders to uphold moral values and serve the best interests of the people they represent.