Sõja 734. päev: Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse | Välismaa

Tere tulemast! Täna räägime Sõja 734. päevast, kus Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas võimalikust lääne maavägede saatmisest Ukrainasse. See uudis on tõstatanud palju küsimusi ja poleemikat rahvusvahelisel areenil. Kas see võib tähendada eskaleerumist juba pikalt kestnud konfliktis idanaabriga või on see lihtsalt poliitiline bluff? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle olulise sündmuse kohta!

Oluline teisipäeval, 27. veebruaril kell 21.03:

– Ukraina peastaap: rindel toimus 86 sõjalist kokkupõrget;

– Ukraina taandus kahest Avdijivka lähedal asuvast külast;

– Zelenski arutab Saudi Araabias Venemaaga sõjavangide vahetamist;

– Ukraina lasi ööpäevaga alla kaks Vene hävituslennukit Su-34;

– Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse;

– Poola, Tšehhi ja Saksamaa valitsusjuhid välistasid vägede saatmise Ukrainasse;

– Saksa asekantsler Prantsusmaale: andke Ukrainale rohkem laskemoona ja tanke kohe;

– Stoltenberg: NATO-l ei ole kavas maavägesid Ukrainasse saata;

– Kallas Pariisis: Ukraina abistamiseks tuleb tegutseda nüüd ja kohe;

– ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi;

– Zelenski sõnul töötab Sõrskõi välja kaks kava edasiseks tegutsemiseks.

Ukraina peastaap: rindel toimus 86 sõjalist kokkupõrget

Ukraina peastaabi sõnul toimus ööpäevaga rindel 86 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Vene väed ründasid 19 korda Novopavlivka suunal, 18 korda Avdijivka suunal, 11 korda Kupjanski suunal, üheksa korda Lõmani suunal, kuus korda Bahmuti suunal, kuus korda Zaporižžja suunal ja veel üks kord Dnepri jõe okupeeritud idakaldal.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 52 õhurünnakut ning tulistas 94 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda 15 Vene sõdurite koondumispaika ning tulistas alla kaks Vene ründelennukit Su-34 ning neli luuredrooni.

Ukraina raketiväed tabasid ööpäevaga kolme Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kahte suurtükki, Vene õhutõrjesüsteemi ja Vene raadiojaama.

Ukraina taandus kahest Avdijivka lähedal asuvast külast

Ukraina väed taandusid Avdijivka lähedal asuvatest Sjevjerne ja Stepove küladest, teatas Ukraina kaitsejõudude pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi teisipäeval.

“Meie jõud taandusid kahest väikesest külast: Sjevjernest ja Stepovest. Ägedad lahingud Sjevjerne eest käisid eile õhtul ja öösel,” ütles Lõhhovõi, kelle sõnul kandis Venemaa suuri kaotusi lahingus.

Pressiesindaja lisas, et Ukraina taandub kaitsmiseks paremini sobivatele positsioonidele, mis on kooskõlas ülejäänud rindejoonega. Lõhhovõi sõnul elas kahes külas alla 100 inimese enne Venemaa täiemahulise sissetungi algust.

Zelenski arutab Saudi Araabias Venemaaga sõjavangide vahetamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et saabus Saudi Araabiasse kõnelustele, muu hulgas Venemaaga sõjavangide vahetamise üle, mida saudid on vahendanud.

“Kuningriigi juhtkond on juba aidanud kaasa meie inimeste vabastamisele. Olen veednunud, et ka see kohtumine annab tulemusi,” kirjutas Zelenski X-is (varem Twitter).

Ukraina lasi ööpäevaga alla kaks Vene hävituslennukit Su-34

Ukraina õhuvägi lasi pärastlõunal alla veel ühe Vene hävituslennuki Su-34, teatas Ukraina õhuväe ülem Mõkola Oleštšuk. Lennuk tulistati alla Ida-Ukrainas.

“Umbes kella 14.00 paiku tabasime järjekordset Su-34. Suund on sama, eesmärk on muutmatu,” kirjutas Oleštšuk Telegramis.

Varem hommikul teatas Ukraina õhuvägi samuti ühe Vene Su-34 lennuki allatulistamisest Ida-Ukrainas. Seega ööpäevaga hävitas Ukraina juba kaks Vene sõjalennukit.

Macron ei välista lääne maavägede saatmist Ukrainasse

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et luuakse uus koalitsioon varustamaks Ukrainat kaugmaarakettide ja laskemoonaga. Macron lisas, et isegi lääne maavägede saatmine Venemaa sissetungi vastu võitlema ei tohiks olla välistatud.

“Täna puudub konsensus maavägede saatmiseks. Aga midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik, mis on vajalik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” ütles Macron pärast Euroopa liidrite kohtumist Pariisis.

Macron ütles, et uus koalitsioon luuakse selleks, et tarnida Ukrainale kesk- ja kaugmaarakette ja pomme.

“Oleme veendunud, et Venemaa lüüasaamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse jaoks hädavajalik,” toonitas Macron.

Ukraina on pikka aega palunud oma liitlastelt eelkõige kaugmaarakette, mida on vaja näiteks Vene vägede positsioonide, sõjaväeladude ja muude oluliste sihtmärkide tabamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski osales Pariisi kohtumisel videolingi vahendusel ja kinnitas, et Ukraina kaitselahing Venemaa vastu tugevdab aastakümnete jooksul kõigi riikide julgeolekut.

“Kuna iga Venemaa kaotus ja lüüasaamine õpetab Venemaale ja kõigile teistele Euroopa ja vaba maailma vastastele, et agressioon ei tasu ennast ära,” sõnas Zelenski.

Kohtumisel osalenud Soome president Sauli Niinistö sõnas esmaspäeval, et Ukraina ühiseks toetamiseks tuleb leida uusi viise.

“Tõhustame tegevust. Loomulikult eriti relvaabi, laskemoona ja õhutõrje puhul,” ütles Niinistö presidendikantselei pressiteate kohaselt. 

Macroni sõnavõttu jõudis teisipäeval kommenteerida ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

“See ei ole üldsegi mitte nende riikide huvides, nad peaksid olema sellest teadlikud,” väitis Peskov vastuseks palvele kommenteerida Macroni avaldust.

Peskov seletas veel, et arutelu lääne sõjaväelaste võimalikust saatmisest Ukrainasse on “äärmiselt oluline uus element”.

Poola, Tšehhi ja Saksamaa valitsusjuhid välistasid vägede saatmise Ukrainasse

Poola peaminister Donald Tusk, Tšehhi peaminister Petr Fiala ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz välistasid teisipäeval oma riikide sõdurite saatmise Ukrainasse.

“Poola ei kujuta ette sõdurite saatmist Ukrainasse. Kui kõik EL-i riigid oleksid sama palju kaasatud Ukraina [abistamisse] kui Poola ja Tšehhi, siis meil poleks tõenäoliselt vaja rääkidagi teistest abistamise formaatidest,” ütles Tusk kohtumisel Fialaga.

Ka Fiala ütles, et ta ei toeta sõdurite saatmist Ukrainasse.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz välistas nii Saksa kui teiste NATO riikide sõdurite saatmise Ukrainasse.

“Veel kord, seda on arutatud ning leppisime omavahel kokku algusest peale, mis kehtib ka tuleviku kohta, et Ukraina pinnale ei saadeta maavägesid, ei saadeta sõdureid Euroopa riikide või NATO poolt,” ütles Scholz Lõuna-Saksamaal peetud üritusel.

Saksa asekantsler Prantsusmaale: andke Ukrainale rohkem laskemoona ja tanke kohe

Ka Saksamaa majandusminister ja asekantsler Robert Habeck välistas sõdurite saatmise Ukrainasse.

“Saksa sõdurid ei lähe Ukrainasse,” ütles ta pressikonverentsil.

“Olen rõõmus, et Prantsusmaa kaalub, kuidas tugevamalt toetada Ukrainat, kuid kui ma tohiksin teha ettepaneku, parem saatke rohkem relvi. Tehke seda, mida saate praegu teha ning andke Ukrainale laskemoona ja tanke, mida saab saata kohe,” lisas Habeck.

Stoltenberg: NATO-l ei ole kavas maavägesid Ukrainasse saata

NATO-l ei ole kavas Ukrainasse maavägesid saata, ehkki mõned lääneriigid on sellele võimalusele osundanud, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval uudisteagentuurile The Associated Press.

“NATO liitlased annavad Ukrainale pretsedenditut toetust. Oleme teinud seda alates 2014. aastast ja suurendanud pärast täiemahulist sissetungi. Ent NATO lahingvägede Ukraina pinnale saatmise kava ei ole,” ütles ta.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles esmaspäeval enne 20 riigi juhtide Ukraina-teemalist kohtumist Pariisis, et mõned riigid kaaluvad kahepoolseid kokkuleppeid sõdurite Ukrainasse saatmiseks.

Fico sõnul Slovakkial seda plaani ei ole. Ta ei nimetanud ka ühtki riiki, kes seda kavatseks.

Peaministri sõnu kinnitas ka parlamendispiiker Peter Pellegrini.

Tšehhi peaminister Petr Fiala ei soovinud teemat kommenteerida. Tema sõnul arutatakse Pariisis võimalikke variante, kuid Tšehhi kindlasti ei taha oma sõdureid Ukrainasse saata.

Stoltenberg välistas NATO sekkumise, kuid ütles, et “see on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mis rikub jõhkralt rahvusvahelist õigust. Rahvusvahelise õiguse järgi on Ukrainal loomulikult õigus enesekaitsele ja meil on õigus toetada neid selle õiguse teostamises”.

NATO kui organisatsioon toetab Ukrainat üksnes mittesurmava abiga, kuid paljud liikmesriigid saadavad Kiievile ka eraldiseisvalt relvastust. Väeüksuste Ukrainasse saatmine nõuaks aga kõigi liikmesriikide üksmeelset toetust

Kallas Pariisis: Ukraina abistamiseks tuleb tegutseda nüüd ja kohe

Eesti peaminister Kaja Kallas osales eile Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kutsel Pariisis toimunud valitsus- ja riigijuhtide kohtumisel.

Kallase sõnul tuleb Ukraina abistamiseks tegutseda nüüd ja kohe.

“Meil ei ole aega raisata, sest Ukraina vajab esmajoones kiirelt relvaabi. Loodan, et Taani hiljutine otsus saata kogu oma laskemoonavaru Ukrainasse inspireerib teisi. Samuti peame vaatama, millist abi on võimalik saada maailmaturult, nagu seda on juba teinud tšehhid,” ütles Kallas. 

Samuti rõhutas Kallas, et ühtsus on meie kõige tugevam valuuta.

“Koos saame aidata Ukrainal selle sõja võita. Meil on ressursid, majanduslik jõud ja teadmised. Meie jõud on Venemaa omast tugevam ning me ei tohiks oma jõudu karta,” märkis Kallas.

Kallas tõi esile ka selle, et vaba maailma pikaajaline toetus Ukrainale peab kestma.

ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi. Seda kinnitavad 26. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Bilohorivka asula lähedal. Venemaa jätkab ka Sõnkivka lähistel asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Luhanski oblasti juht teatas samuti, et Venemaal on piirkonnas 10 korda rohkem suurtükimoona kui Ukrainal

Vene väed liikusid veidi edasi ka Bahmuti suunal. Vene väed jätkavad ka Ivanivske lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Üks Vene sõjablogija väitis, et piirkonnas tegutsevad ka Venemaa õhudessantväelased (VDV). Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Avdijivka suunal vallutasid Vene väed Lastotškõne asula. Ukraina Tauria vägede pressiesindaja teatas esmaspäeval, et Ukraina väed taganesid Lastotškõnest ja rajasid kaitsepositsioonid Orlivka-Tonenke liinil. 26. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad veel, et Vene väed jõudsid Siverne asulasse. Vene sõjablogijad väitsid taas, et Vene väed vallutasid kogu Siverne. Pole veel siiski olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid Siverne täielikult vallutada. 

Zelenski sõnul töötab Sõrskõi välja kaks kava edasiseks tegutsemiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval usutluses telekanalile CNN, et Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi töötab välja kaks varianti edasiseks tegevuseks, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Ilma USA abita pole Ukrainal mitte ainult raske lahinguväljal uusi edusamme saavutada, vaid jätkata sel aastal ka enda kaitsmist,” rääkis president.

Aeg on riigipea sõnul ülioluline, sest Venemaa võib proovida korraldada uut pealetungi juba mai lõpus.

“Inimesed on valmis, aga laskemoona pole ettevalmistatud ja üksused pole seega valmis. Mitte ainult meie vastupealetungiks, vaid nad ei ole valmis end kaitsma. Tugevad olema. See saab olema väga raske ,” rõhutas Zelenski.

Presidendi sõnul töötab Ukraina relvajõudude uus ülemjuhataja Sõrskõi edasiseks tegevuseks välja kaks varianti ehk kui Kiiev saab USA abi, siis saab hakata Vene sissetungijaid tagasi tõrjuma ja kui mitte, siis peab keskenduma ainult kaitsele.

President kinnitas samas, et rääkis USA esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga abipaketist ja tundis end pärast seda vestlust optimistlikult.

“Ta ütles, et teeb kõik Ukraina toetamiseks ja on meie poolel ning mõistab, kui kangelaslikud on meie inimesed, meie sõdurid ja tsiviilisikud. Aga kui nad meelt muudavad, siis on see meie jaoks suur probleem,” lõpetas Zelenski usutluse.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 411 550 (võrdlus eelmise päevaga +850);

– tankid 6556 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 12 494 (+16);

– suurtükisüsteemid 10 009 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1000 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 686 (+0);

– lennukid 340 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7729 (+22);

– tiibraketid 1912 (+2);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 065 (+28);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1588 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kuigi Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei ole välistanud lääne maavägede saatmist Ukrainasse, on oluline mõista, et see otsus võib kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi. Ukraina jaoks võiks see olla oluline samm vastupanu tugevdamiseks Vene agressioonile, kuid samal ajal võib see ka süvendada konflikti ja tuua kaasa suurema rahvusvahelise pingestumise. Seetõttu on oluline leida rahumeelne ja diplomaatiline lahendus sellele konfliktile, mis arvestab kõigi osapoolte huve ja vajadusi.