Kannik: arutelu sõdurite saatmise üle Ukrainasse paneb Kremlit muretsema | Välismaa

Estonia is abuzz with debate and concern over the potential deployment of troops to Ukraine. The decision has sparked intense discussion among politicians, citizens, and even the Kremlin. As tensions rise and uncertainties loom, the fate of Estonian soldiers hangs in the balance. The repercussions of such a move could have far-reaching effects on the region and beyond. Join the conversation and delve into the complexities of this crucial decision that has the potential to shape the future of Estonia and its relationship with its neighbors.

Avalik arutelu lääneriikide sõdurite Ukrainasse saatmise üle tekitab Kremlis suurt muret, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik. Samas ei arva ta, et see samm võiks kaasa tuua rünnaku mõne NATO riigi vastu.

“Ma arvan, et siin tuleb vaadata mitut erinevat poolt. Üks on retooriline heidutuse pool. Ma arvan, et selline sõnum Venemaale on meile hea ja kasulik. See on parem sõnum kui see, mida president Biden andis enne täiemahulise Venemaa agressiooni algust, et NATO mitte mingil juhul ei sekku otseselt sõjalisse tegevusse. See võimalus tuleb jätta igal juhul endale alles,” ütles Kannik ERR-ile.

“Kindlasti see paneb Kremlit muretsema. Ühtepidi muidugi Kreml saaks kasutada nüüd seda argumenti, et näete, me oleme kogu aeg öelnud, et me oleme NATO-ga sõjas. Aga ma arvan, et suurem kui see propagandistlik rõõm, mida nad sellest avaldusest saavad, on tegelik mure, et nad võivadki sattuda ühel hetkel ka reaalsesse, täielikku konflikti läänega, mida nad kindlasti kardavad ja milleks neil jõudu ei ole tänasel päeval,” kommenteeris Kannik.

Kannik märkis, et heidutuse ja retoorilise poole pealt Macroni avaldus hea, aga et see oleks vähegi tõsiseltvõetav, peavad järgnema mingid reaalsed sammud – vähemalt see, mis puudutab kaugmaarakettide Ukrainale andmist ja laskemoona olulist suurendamist. “Ja siin on olnud Prantsusmaa ise üks piduritest,
kuna ta on lähtunud printsiibist, et kõik see moon peaks olema toodetud Euroopa Liidus,” sõnas Kannik.

Venemaal uute rinnete avamiseks jõudu ei ole

Kannik ei pea tõenäoliseks, et kui näiteks NATO riikide sõdurid Ukrainasse peaksid jõudma, siis võiks Venemaa rünnata mingil kujul ka neid riike.

“Senises faasis, kus Venemaa ei ole saavutanud oma sõjalisi ja poliitilisi eesmärke Ukrainas, ei pea ma tõenäoliseks seda, et Venemaal oleks ressurssi ja sõjalist jõudu uute rinnete avamiseks. Ma oletaks küll, et Venemaa väldib järgmiste sammude astumist, kui tal pole kindlust selle kohta, mida ta suudab tegelikult selles suunas teha,” ütles Kannik.

Samas ei usu Kannik, et lääne sõdurite Ukrainasse paigutamisega keegi praegu edasi minema hakkaks. Ja jutt ei ole tema sõnul ka ilmselt kümnete tuhandete maaväelaste saatmisest Ukrainasse, vaid pigem erioperatsioonide üksustest või millestki taolisest.

Kannik rääkis, et Macron võis oma avaldusega veel taotleda siseriiklikku tähelepanu ja samuti näidata end Ameerika Ühendriikide liidrirolli ülevõtjana.

Scholzi avaldus saadab teistsuguse sõnumi

Hoopis teist sorti sõnumi saadab Kanniku sõnul Kremlisse aga Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi avaldus selle kohta, et Saksamaa hoidub iga hinna eest sellest, et võiks sattuda mingil kujul sõja osapooleks ning seetõttu on välistatud ka kaugmaarakettide Taurus Ukrainale saatmine.

“Seda avaldust poleks vaja olnud, isegi kui ta ei soovi neid anda, ei peaks seda niimoodi ütlema,” ütles Kannik.

Samas viitas Kannik, et Scholz on varemgi teinud mitmel korral midagi välistavaid avaldusi, näiteks tankide andmise kohta, aga hiljem on ikkagi selle sammu teinud.

“Ma oletan, et sakslaste puhul sõltub paljugi sellest, mida teeb Bideni administratsioon. Kui Ameerika administratsioon peaks olema nõus andma ukrainlastele ATACMS-rakette, siis võib ka sakslaste positsioon selles küsimuses muutuda,” sõnas Kannik.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et luuakse uus koalitsioon varustamaks Ukrainat kaugmaarakettide ja laskemoonaga. Macron lisas, et isegi lääne maavägede saatmine Venemaa sissetungi vastu võitlema ei tohiks olla välistatud.

“Täna puudub konsensus maavägede saatmiseks. Aga midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik, mis on vajalik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” ütles Macron pärast Euroopa liidrite kohtumist Pariisis.

Kannik’s article on the discussion regarding sending soldiers to Ukraine has definitely caught the attention of the Kremlin. It is clear that any potential military involvement in the region is viewed as a cause for concern by the Russian government. This issue highlights the ongoing tensions and complexities surrounding the conflict in Ukraine, and serves as a reminder of the delicate balance of power in the region. It remains to be seen how this will impact relations between Estonia and Russia in the future.