Horvaatia erakorralised valimised toimuvad 17. aprillil | Välismaa

Horvaatia on hetkel põnevas poliitilises olukorras, kus eelnev valitsus langes usaldushääletuse tulemusena ning seetõttu toimuvad erakorralised valimised 17. aprillil. Rahvas ootab huviga, millise suuna riik järgmise valitsusega võtab ning millised muutused võivad olla ees ootamas. Need valimised võivad kujuneda otsustavaks Horvaatia tuleviku kujundamisel, seega on oluline jälgida nende arenguid ning tulemusi nii kodu- kui ka välismaal.

Horvaatia erakorralised valimised leiavad aset 17. aprillil, teatas reedel riigi president Zoran Milanovic. Presidendi otsus järgneb neljapäeval toimunud parlamendi laialisaatmisele, mida nõudis valitsust korruptsioonis süüdistav opositsioon.

Ühtlasi teatas Milanovic, et Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Horvaatias 7. juunil.

Horvaatia vasaktsentristlik opositsioon süüdistab alates 2016. aastast võimul olnud paremtsentristlikku peaministrit Andrej Plenkovicit korruptsioonis, samas kui Plenkovic eitab süüdistusi.

Kuigi vähem kui nelja miljoni elanikuga Horvaatia mõju Euroopa Liidus on piiratud, naudib Penkovic häid suhteid Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga tänu oma pikkale valitsemiskogemusele.

Poolteist kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi toimuvad parlamendivalimised avaldavad mõju ka sellele, mitu eurosaadikut suudab Plenkovici Horvaatia Demokraatlik Liit (HDZ) endale juunikuus tagada, kirjutab Financial Times. 2019. aastal sai HDZ neli eurosaadikut Horvaatia 11-st.

HDZ ja opositsioonilised sotsiaaldemokraadid (SDP) on domineerinud Horvaatia poliitikat alates 1991. aastast, kui Horvaatia sai iseseisvaks. President Milanovic, kes pidas varem SPD juhiametit, nimetas Plenkovici valitsuse viimast ametiaega “neljaks autuse aastaks”.

Kuigi koos SPD-ga kandideerib ühises valimisliidus veel mitu vasakpoolset ja tsentristlikku erakonda ning ka Plenkovici HDZ on tavaliselt osalenud valimistel koos mitme väikese erakonnaga, ennustavad arvamusküsitlused mõlemale Horvaatia suurele erakonnale kaotusi.

Kui eelmistel valimistel sai HDZ juhitud valimisliit 37 protsenti häältest ja SPD juhitud valimisliit 25 protsenti häältest, ennustavad valimisküsitlused HDZ-le veidi alla 30 protsendi ja SPD-le veidi alla 20 protsendi valijate toetust. Seetõttu võib valitsuse moodustamine osutuda mõlemale suurele erakonnale keeruliseks.

Kokkuvõttes on Horvaatia erakorralised valimised, mis toimuvad 17. aprillil, oluline sündmus nii Horvaatia kui ka rahvusvahelise kogukonna jaoks. Need valimised võivad mõjutada riigi poliitilist maastikku ja tulevikku ning seetõttu on oluline, et kodanikud osaleksid aktiivselt hääletamisel ja valikute tegemisel. Loodame, et valimised toovad kaasa positiivseid muutusi ja aitavad kaasa riigi stabiilsusele ja arengule.