Valitsus nimetas kolonel Merilo järgmiseks kaitseväe juhatajaks | Eesti

Tere tulemast, head inimesed! Viimaseid uudiseid jagades on Eesti valitsus nimetanud kolonel Martin Herilo järgmiseks kaitseväe juhatajaks. See otsus on tähtis sündmus meie riigikaitse jaoks ning toob kaasa palju muutusi kaitseväe juhtimises. Kolonel Merilo on tuntud oma pühendumuse ja oskuste poolest ning tema juhtimisel on meil kindlasti oodata põnevaid ja olulisi arenguid meie kaitseväe ja riigikaitse valdkonnas. See on suur samm meie riigi turvalisuse tagamise suunas ning kutsume teid kõiki ühinema selle olulise hetke tähistamisel!

Valitsus kinnitas neljapäeval kaitseministri ettepaneku nimetada selle aasta 1. juulist kaitseväe juhatajaks praegune 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo.

Praegune kaitseväe juhataja kindral Martin Herem vabastatakse ametikohalt selle aasta 30. juunil.

“Kuigi kindral Herem on veel neli kuud kaitseväe juhataja, soovin teda südamest tänada Eesti kaitseväe senise arendamise eest ja muuhulgas selle eest, et kaitseväes on sirgunud suurepäraseid ohvitsere, kellest ühest saab ka järgmine juhataja,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

“Olen kindel, et kolonel Merilost saab kaitseväele väga võimekas juht, kelle käe all jätkub meie kaitsevõime viimaste aastate tempokas arendamine ning kelle sõna maksab nii kaitseväe sees kui ka väljas,” sõnas Pevkur.

Kaitseminister allkirjastas neljapäeval ka otsuse, millega nimetatakse kolonel Merilo alates selle aasta 1. märtsist kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale.

“Usun, et neli järgmist kuud kindral Heremi asetäitjana annavad Andrus Merilole parima võimaliku ettevalmistuse kaitseväe juhataja ameti sujuvaks ülevõtmiseks,” lausus Pevkur. 

“Olen tänulik usalduse eest, mida kaitseväe juhataja ametikohale esitades minu vastu on üles näidatud. Ametisse asudes saab see olema kindlasti väljakutseterohke teekond, mille edukaks läbimiseks on olemas meeskonna toetus ning jätkuv pühendumus Eesti kaitsevõime ja kaitseväe arendamiseks,” ütles kolonel Merilo.

“Järgnevatel kuudel langeb minu jaoks põhiraskus enda uue ametikoha jaoks ettevalmistamisele ning kõige vajalikuga kurssi viimisele. Sellega seoses loodan mõistvale suhtumisele ka avalikkuse ja meedia poolt, et saaksin sellele koostöös kindral Heremiga keskenduda ning ametikohta üle võttes uuteks kohustusteks parimal viisil valmis oleksin,” lisas kolonel Merilo.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab valitsus kaitseministri ettepanekul kaitseväe juhataja ametikohale viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas 12. veebruaril pärast kolonel Meriloga kohtumist toetada tema nimetamist kaitseväe juhataja ametikohale.

Kolonel Andrus Merilo on praegu diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ning olnud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Kolonel Merilo on lisaks juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.

Kolonel Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Kolonel Merilo on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ning rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Iraagis.  

President Alar Karis annab 23. veebruaril Andrus Merilole brigaadikindrali auastme.

Kolonel Riho Ühtegi Merilo nimetamine kaitseväe juhatajaks on oluline samm Eesti kaitseväe arengus. Tema pikaajaline kogemus ja pühendumus riigi kaitsele annavad kindlustunnet kogu rahvale. Valitsuse otsus näitab, et Eesti valitsus on pühendunud tugevale ja professionaalsele kaitseväele, mis on valmis kaitsma oma kodumaad igas olukorras. Kolonel Merilo juhtimisel jätkub kindlasti kaitseväe oluline panus Eesti julgeolekusse ja kaitsevõimesse. Tema juhtimisel oleme kindlad, et kaitsevägi jätkab oma olulist rolli Eesti ühiskonna kaitsmisel ja turvalisuse tagamisel.