Sõja 719. päev: Norra luure andmeil on Venemaa sõjas initsiatiivi haaramas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame olulist teemat – Sõja 719. päev: Norra luure andmeil on Venemaa sõjas initsiatiivi haaramas. See uudis on põnev ja murettekitav, sest mõjutab meid kõiki siin Eestis ning kaugemalgi. On oluline mõista Venemaa sõjaolukorda ja selle mõju meie regioonile. See teema on palju arutelu ja tähelepanu vääriv ning me kõik peaksime olema teadlikud selle mõjust meie ühiskonnale. Lähme sügavamale selle uudise tagamaadesse ning uurime, mida see võib tähendada Eesti jaoks.

Oluline esmaspäeval 12. veebruaril kell 20.59:

– Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Marjinka suunal;

– Minister: Ukraina toodab sel aastal tuhandeid droone, mis suudavad jõuda Moskva ja Peterburini;

– Norra luure andmeil on Venemaa sõjas initsiatiivi haaramas;

– Kreml ja Musk eitavad Starlinki kasutamist Vene armees, Ukraina jääb süüdistustele kindlaks;

– Hodges kiitis Sõrskõi valikut Ukraina armee ülemjuhataja ametikohale;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi.

Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Marjinka suunal

Ukraina peastaabi sõnul toimus ööpäevaga 63 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene väed Marjinka suunal, kus leidis aset 25 Vene rünnakut.

Samuti ründasid Vene väed ööpäevaga 18 korda Avdijivka suunal, kuus korda Bahmuti suunal, ning üks kord Kupjanski, Lõmani, Novopavlivka ja Zaporižžja suunal.

Lisaks jätkasid Vene okupatsiooniväed rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Venemaa ründas seal ööpäevaga kaks korda ning mõlemad rünnakud luhtusid.

Ööpäeva jooksul tegi Venemaa viis raketi- ja 71 õhurünnakut ning tulistas Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta 45 korda mitmikraketiheitjatest.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 13 Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika. Samuti lasi Ukraina õhutõrje alla kuus Vene luuredrooni. Ukraina raketivägede üksused tabasid ühte Vene suurtükki.

Minister: Ukraina toodab sel aastal tuhandeid droone, mis suudavad jõuda Moskva ja Peterburini

Ukraina kavatseb toota sel aastal tuhandeid droone, mis on võimelised tabama selliseid kaugeleulatuvaid sihtmärke nagu Moskva ja Peterburi, ütles intervjuus Reutersile Ukraina digiülemineku minister Mõhhailo Fedorov.

“Kaugeleulatuvate droonide kategooria kasvab, laskekaugusega 300, 500, 700 ja 1000 kilomeetrit. Kaks aastat tagasi seda kategooriat üldse ei eksisteerinud,” ütles Fedorov Reutersile.

Fedorovi sõnul on viimaste Ukraina edukate rünnakute laine Vene nafta- ja gaasirajatiste vastu bürokraatia vähendamise ja valitsuse toe suurendamise tulemus.

Ukraina valitsus on juba eraldanud eelmisel aastal 2,5 miljonit dollarit kaitsevaldkonna iduettevõtete toetuseks ning alanud aastal soovitakse suurendada rahastust kümme korda.

“Me võitleme, et suurendada rahastust veelgi rohkem,” lisas minister.

Kui Venemaal tegelevad droonide tootmisega valdavalt riigi omandis ettevõtted, siis Ukrainas on enamik droonitootjaid eraettevõtted. Fedorovi sõnul on kaugeleulatuvate droonide 10 tootjast ainult üks riigiettevõte.

Venemaa on kasutanud sõja jooksul tuhandeid Iraani päritolu Shahed-136 droone Ukraina linnade terroriseerimiseks ja taristu sihtimiseks.

Ukraina droonide tootmismahud on kasvanud Fedorovi sõnul 120 korda 2023. aasta jooksul. See võimaldas Kiievil jõuda Ukraina Luure Peavalitsuse (HUR) juhi Kõrõlo Budanovi sõnul “teatud pariteedini” Moskvaga kaugeleulatuvate droonide tootmises. Fedorov on hinnanguga nõus.

“Me peame tegutsema bürokraatia-vastasel viisil. See on sisuliselt läbimurre sõjatehnoloogias. Me kavatseme panustada sellele, töötada selles suunas, sest tehnoloogia võib tõesti meid päästa,” ütles Fedorov. Minister viitas samuti, et droonid suudavad korvata laskemoona nappust lahinguväljal, millega on seisnud silmitsi Ukraina sõdurid.

Norra luure: Venemaa on Ukrainas initsiatiivi haaramas

Venemaa on võtmas initsiatiivi sõjas Ukrainaga, seda tänu suuremale sõdurite arvule ning materiaalsele toetusele Hiinalt, Põhja-Korealt ja teistelt riikidelt, hoiatas Norra luureteenistus esmaspäeval.

Oma iga-aastast ohuraportit koos teiste Norra julgeolekuteenistustega esitlenud sõjaväeluure ülem Nils Andreas Stensønes ütles, et Kiiev vajaks laialdast lääneriikide sõjalist abi, et olukord enda kasuks ümber pöörata.

“Selles sõjas on Venemaa praegu tugevamal positsioonil kui see oli aasta tagasi ning saavutab initsiatiivi,” ütles Stensønes ajakirjanikele.

Tema sõnul võib Venemaa mobiliseerida umbes kolm korda rohkem sõdureid kui Ukraina, samuti tuleb Moskva sanktsioonidega paremini toime kui eeldati ning Venemaa tööstus suudab praegu toota piisavalt laskemoona, lahingsõidukeid, droone ja rakette, mille abil võimaldada oma sõduritel sõdimine vähemalt aasta lõpuni.

Venemaa saab samuti sõjalist tuge Põhja-Korealt, Iraanilt, Valgevenelt ja Hiinalt, lisas sõjaväeluure juht. Tema sõnul ei ole Hiina varustanud Venemaad küll relvadega, ent on andnud masinaid, sõidukeid, elektroonikat ja varuosi, mida Moskva relvatööstus vajab.

“Ukraina vägi vajab laialdast lääne relvaabi, et olla suuteline end kaitsma ja võtma uuesti initsiatiiv konfliktis,” ütles Stensønes. Ta tõi esile Kiievi palve anda laskemoona, kaugmaarelvi, õhutõrjevahendeid, tanke ja hävitajaid.

Norra on koos Taani ja Hollandiga soostunud andma Ukrainale hävitajaid F-16, mida Kiiev on oma liitlastelt palunud. “Norra ja Euroopa peavad olema valmis võtma rohkem vastutust, et tagada nende endi ja oma liitlaste julgeolek,” ütles Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram.

Kreml ja Musk eitavad Starlinki kasutamist Vene armees, Ukraina jääb süüdistustele kindlaks

Kreml eitas esmaspäeval Ukraina väiteid, mille kohaselt Vene väed kasutavad rindel Starlinki terminale.

Ukraina sõjaväeluure GUR teatas, et neil on tõendeid Starlinki terminalide süstemaatilisest kasutamisest Vene vägede poolt, ning süüdistas Moskvat satelliitinterneti seadmete riiki smugeldamises. 

“Starlinki seadmeid ei saa ametlikult siia tarnida ja neid ei tarnita ametlikult siia,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov esmaspäeval ajakirjanikele. “Seetõttu ei saa neid siin ametlikult kasutada.”

GUR-i esindaja Andri Jussov ütles esmaspäeval Ukraina riigitelevisioonis, et Starlink on Venemaal vabalt kättesaadav. “Eelmise aastaga võrreldes kasutab Vene armee Starlinki rindel süstemaatilisemalt,” lisas Jussov.

Starlinki omanik Elon Musk nimetas postituses sotsiaalmeediaplatvotmil X (varem Twitter) teateid, et SpaceX on müünud Venemaale Starlinki terminale, kategooriliselt valeks. “Meie parima teadmise kohaselt ei ole Venemaale ei otseselt ega kaudselt müüdud ühtki Starlinki terminali,” lisas Musk. 

Jussovi sõnul on Kiiev nõus, et Starlinki terminale ei ole venelastele ametlikult müüdud. Tema sõnul toob Venemaa terminale riiki “paralleelimpordi tee, mis on sisuliselt salakaubavedu”. 

Hodges kiitis Sõrskõi valikut Ukraina armee ülemjuhataja ametikohale

Ukraina relvajõudude uus ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi on lahinguväljal Vene sissetungijatele ebameeldivaks üllatuseks, avaldas pühapäeval arvamust Ühendriikide armee endine ülem Euroopas erukindral Ben Hodges.

Ukraina relvajõudude peastaabi poolt suhtlusvõrgustikku Telegram postitatud videos ütleb Hodges, et Valeri Zalužnõi vallandamise otsus oli president Volodõmõr Zelenski jaoks raske, kuna ta oli tõhus komandör, keda sõdurid, ühiskond ja liitlased austasid.

Erukindral märkis samas, et selline otsus on riigi presidendi eesõigus.

Hodgesi sõnul on Sõrskõi kogemustega sitke võitleja ning venelased pole sugugi rahul, kui näevad Ukraina armee eesotsas juba teist silmapaistvat komandöri.

“Kindral Sõrskõi on ohvitser, kelle president valis Ukraina relvajõude juhtima. See ei ole iludus- ega populaarsusvõistlus. President valis ohvitseri, keda ta peab sellesse sõja faasi kõige sobivamaks,” lisas erukindral.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov pidas reedel relvajõudude uue ülemjuhataja Sõrskõiga esimese töökohtumise, mille käigus arutati relvajõudude üksikasjalikku tegevuskava 2024. aastaks, edastas kaitseministeerium.

“Äärmiselt oluline teema on logistikasüsteemi loomine ja sõjaväe vajaduste õigeaegne rahuldamine. Keskendutakse üksuste tõhusale rotatsiooni- ja puhkesüsteemile,” ütles Umerov.

Minister ja ülemjuhataja arutasid ka väljaõppe kvaliteedi tõstmist, koolituskeskuste varustamist, uute instruktorite koolitamist ja tänapäeva kogemustega arvestamist. Erilist tähelepanu pöörati Ukraina relvajõudude uuele harule – drooniväele.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal edasi. Venemaa väitis, et Vene väed on kahe kilomeetri kaugusel Tšasiv Jarist.

Tšasiv Jar asub Bahmutist veidi vähem kui viie kilomeetri kaugusel läänes. ISW hinnangul on Vene väed Tšasiv Jari idapoolsest äärelinnast umbes 2,3 kilomeetri kaugusel. Lahingud käivad veel ka Bohdanivka lähedal. Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Vene väed suutsid veidi edasi liikuda Nevelske ümbruses, seda kinnitavad ka 11. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Stepove, koksitehase lähedal. Samuti käivad lahingud Avdijivkas. 

Tauria suuna juht kindral Oleksandr Tarnavski tõdes, et Venemaa kasutab Tauria suunal üha rohkem soomusmasinaid. Vene väed ründavad ka Ukraina armee positsioone, mis asuvad Donetski linnast edelas. Ägedad lahingud käivad Krasnohorivka, Novomõhhailivka lähedal. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 790 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 395 990 (võrdlus eelmise päevaga +790);

– tankid 6416 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 977 (+21);

– suurtükisüsteemid 9481 (+6);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 666 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7302 (+45);

– tiibraketid 1882 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 599 (+7);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1514 (+1).

In conclusion, the 719th day of the war in Ukraine has shown concerning developments according to Norwegian intelligence, which indicates that Russia is seizing the initiative in the conflict. This highlights the ongoing threat and aggression posed by Russia in the region. It is imperative for Estonia to continue working closely with its allies and partners to monitor and address the situation in Ukraine and to maintain a strong stance against any further Russian aggression. It is crucial to remain vigilant and united in the face of this ongoing threat to regional stability and security.