Tere tulemast Eestisse! Kliimamuutuste vastu võitlemine on muutunud üheks peamiseks prioriteediks kogu maailmas. Eestis on võetud kasutusele mitmeid uuenduslikke meetmeid, et minimeerida keskkonnaohu ja kliimamuutuste mõju. Kliimaseaduse ideed hõlmavad põllu muutmist metsaks, ummikumaksu kehtestamist, elektritakso kasutuselevõttu ja puithoonete ehitamist. Need meetmed on mõeldud selleks, et muuta Eesti rohelisemaks ja säästvamaks riigiks. Loe edasi, et teada saada, kuidas need uuenduslikud ideed mõjutavad majandust ja keskkonda!
Selleks, et Eesti jõuaks eesmärgini paisata 2035. aastaks õhku vaid kaheksa miljonit tonni kasvuhoonegaase, on kliimaministeerium välja töötanud hulga ettepanekuid, aga ka loetelu esialgsetest põhimõtetest, mis peaksid kliimaseaduses või mujale paika pandama.
Nendeks põhimõteteks on näiteks põlevkivienergeetikast väljumine, fossiilkütuste toetamise keeld, kehtivate lubade muutmine, “saastaja maksab” põhimõte, looduspõhiste lahenduste esikohale panek, ambitsiooni vähendamise keeld, keskkonnamõjude hindamise protsessis kliimamõju hindamine ning riiklike ja kohalike omavalitsuste investeeringute kliimakindluse tagamine.
Dokumendi kohaselt on energeetikasektori heitmete vähendamise prognoos hea. Euroopa Liit seadnud eesmärgiks, et Eesti energeetikasektori heide väheneks 2030. aastaks võrreldes 2021. aastaga 27 protsenti, kuid dokumendi kohaselt saavutatakse Eestis selleks ajaks tegelikkuses 44-protsendiline vähenemine. Selleks, et prognoos realiseeruks, tuleb minna üle taastuvenergiale ja luua ka teistes sektorites selge ootus tarbida puhtaid kütuseid.
Transpordisektoris ei õnnestu kasvuhoonegaaside heidet samaks aastaks ligi kolmandiku võrra vähendada, nagu EL-i eesmärk ette näeb – tegelik vähenemine on 12 protsenti.
Selleks, et 2030. aasta eesmärke täita, on kliimaministeerium välja töötanud hulga uute meetmete ettepanekuid. Näiteks peaks sektoris laialdasemalt kasutusele võtma taastuvtoorainest, jäätmetest või jääkidest valmistatud diislikütuse (HVO), asendama Tallinna, Tartu ja Pärnu taksod elektrisõidukitega ja soodustama raskeveokites biometaani kasutamist.
Lisaks linnatänavate ümberkorraldamisele tuleks ülevaate kohaselt kehtestada Tallinnas ja Tartus ummikumaks ning mõlemas linnas rajada ka nullheitega tsoonid. Viimane ettepanek sisaldab küll märget, et selle meetme potentsiaal vajab täpsustamist.
Kõik siseriiklikud laevad tuleks dokumendi kohaselt muuta kliimaneutraalseks, arendada ratta- ja jalgrattateid ning rajada Tallinnasse uusi trammiliine. Uute meetmete ettepanekute hulgast leiab ka pikad ja tõhusad autorongid, kuid mida see endast kujutab, dokument välja ei too.
Dokumendis pannakse ette, et elamumajandust ja liikuvust tuleks regionaalselt planeerida ning arenduste asukohavalik peaks aitama ühendada ruumilist planeerimist ja liikuvust. Arendajatele tahetakse panna kohustus arendada teenuseid ja liikuvust ning ühistranspordiliinid ja graafikud tuleks vastavusse viia liikumisvajadustega. Lisaks on ideedena välja toodud ühistranspordiliikide ülene riiklik planeerimine ning taastuvkütuste, näiteks elektri- ja vesinikutaristu arendamine.
Peatükis “Võimalused ja vajadused heite vähendamise potentsiaali realiseerimiseks” loetletakse toetused sõiduki vahetamiseks või ümberehitamiseks ning tuuakse välja ka laadimis- ja tankimistaristu arendamine, liikuvuse arvestamine planeeringute kehtestamisel ja liikumislahenduste tervikuna mugavamaks muutmine.
Põllumajanduses tahetakse loomade arvu “stabiliseerida”
Põllumajanduses on Eestis siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2021. aastaga 40 protsenti, kuid reaalsuses see hoopis kasvab nelja protsendi võrra.
Selleks, et sihile lähemale jõuda, tuleks kliimaministeeriumi idee kohaselt kehtestada lisameetmeid, milleks käiakse välja hulk ettepanekuid. Näiteks peaks turvasmullad viima rohumaa alla, rajama biogaasijaamasid, vähendama mineraalväetiste kogust, võtma rohkem kasutusele täppisviljelust ja viljelema süsinikupõllundust.
Turba kaevandamiseks tuleks seada lõpptähtaeg, viia sisse süsinikumaks ja suurendada keskkonnatasusid. Ekspordile tuleks eelistada kohapealset väärindamist.
Samuti peaks väheviljakad alad metstastama, stabiliseerima loomade arvu ja soodustama alternatiivkütuste kasutamist, sedastab dokument. Seega tuleks tarbijad teadlikumaks muuta, et nende käitumine muutuks ja selle kaudu muutuks kestlikumaks ka toidutootmine. Võimalikuks peetakse õiglase ülemineku toetust tootmissuuna või -viisi muutmiseks.
Tööstussektoris on eesmärgiks seatud see, et 2030. aastaks väheneks kasvuhoonegaaside heide võrreldes 2021. aastaga kümme protsenti, kuid reaalsuses kasvab see prognoosi järgi 35 protsenti.
Selles valdkonnas teeb dokument ettepaneku ainult ühe uue meetme kasutuselevõtuks, nimelt tuleks minna üle väiksema heitega kütustele. Küll aga rõhutab kliimaministeerium, et eesmärk ei tohi olla üksnes CO2 heite vähendamine, vaid Eestile tuleb leida mudel, kuidas meie majandus kasvaks ja areneks.
Hoonete sektoris ei ole samuti 2030. aasta siht praeguse prognoosi järgi saavuatatav. Eesmärgi järgi peaks 2030. aastaks heide vähenema 25 protsenti, kuid väheneb tegelikkuses 18 protsenti. Olukorra parandamiseks peaks dokumendi kohaselt hooneid, sealhulgas ärihooneid rohkem renoveerima. Selleks tuleks tagada ühtlane rahastus, teadus- ja arendus ehitustehniliseks innovatsiooniks ja mugavad digitaalsed lahendused.
Turba kaevandamisele soovitakse lõpp teha
Jäätmesektoris on dokumendi kohaselt areng keskmisest parem: kui võrreldes 2021. aastaga ei peaks 2030. aastaks heidet vähendama, siis tegelikkuses väheneb see siiski 31 protsendi võrra. Siiski annab dokument soovitusi ka selles valdkonnas. Tööstusjäätmete puhul peaks tagama, et ühe ettevõtte jäädet saaks hõlpsasti kasutada teise ettevõtte toormena.
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandus ehk LULUCF-i valdkonnas näeb eesmärk ette, et kasvuhoonegaaside heide peaks 2030. aastaks olema kompenseeritud vähemalt samaväärse sidumisega. Selleks on välja toodud hulk ettepanekuid.
Heitele on suur mõju turbatootmisel, mistõttu selle vähendamine aitab ka heidet vähendada. Näiteks tuleks turbakaevandusalad korrastada – märjutada või metsastada, eelistades sellist korrastamist, mis toetab elurikkust. Lisaks tuleks seada lõpptähtaeg turba kaevandamisele ja uutele aladele lubade andmisele ning kehtestada süsinikumaks ja suurendada keskkonnatasu, pakub dokument välja.
Metsamajanduses võiks dokumendi kohaselt suurendada metsauuendust ja hooldusraieid. Rajada tuleks istandikke ja puitu keemiliselt väärindada. Avalike ehitiste hanketingimustes tuleks eelistada puithooneid.
Ideedena on välja käidud ka kuivendusparadigma uus mõtestamine, turvasmuldadel paikneval metsamaal tuleks kuivendussüsteemid sulgeda. Linnades tuleks rohealasid arendada.
Kliimaministeerium on öelnud, et nüüd on neil kõik võimalused kaardistatud ja järgmiseks tuleb hinnata nende meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju ja ka mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, saamaks teada, millised on erinevates sektorites kõige mõistlikumad tegevused.
Parts: tegemist on orwellilike terminitega dokumendiga
Juhan Parts ütles ERR-ile kliimaministeeriumis valminud dokumenti kommenteerides, et see on toores ja näitab teatud nõutust, sest fundamentaalne küsimus on kliimapoliitika puhul energeetika, aga selles osas pole riigil mingit plaani, ehkki avalikult püütakse rääkida, et on.
“Plaan peab olema – see, et on energiajulgeolek tagatud, varustuskindlus tagatud, hind konkurentsivõimeline – sellist plaani pole,” tõdes ta.
Partsi sõnul tuleks kõigepealt panna paika juhiatavad võimsused, mille maht peaks olema Eesti tipukoormus pluss 10 protsenti, mis tähendab ligi 2000 megavatti, sest senine kogemus on näidanud, et ebausaldusväärsetele energiaallikatele ei saa lootma jääda – nende hind on märksa kallim ja lisaks tuleb siis ehitada topelt elektrisüsteem, sest pikaajalisi tõsiseltvõetavaid salvestustehnoloogiaid ei ole ja lootus vesinikule on elektrimajanduses ulme.
Ta tõi näiteks Saksamaa, kus on 20 aasta jooksul kulutatud triljoneid eurosid ebausaldusväärsetele energiaallikatele nagu tuul ja päike ning nüüdseks jõutud küsimusele, kust tegelikult energiat saada.
“Ja nüüd tahetakse meid samale teele viia,” ei mõistnud Parts.
Ka transporti puudutavate ideede kohta märkis ta, et tegemist on üksikute asendustegevustega ja Eestis tuleks rakendada neid ideid, mis on end kuskil tõestanud, mitte rääkida meiesuguse hajaasustusega paigas tõukeratastest ja ühistranspordist.
Põllumajanduses peab Partsi sõnul olema tagatud toidujulgeolek ja on küsitav, kas sundkorras saab hakata loomi vähendama.
“Selles tabelis on orwellilik “loomade arvu stabiliseerimine”. Ma ei tea, mis need töörühmad teevad, aga see tundub nagu mingi lasteaiamäng,” lausus ta. “See on mingi soga.”
Ka peaks Partsi sõnul lõpetama inimeste hirmutamise kliimakatastroofiga, sest praegu legaliseeritakse hirmuõhkkonnaga sektoritele mingeid eesmärke, mille puhul eraldi küsimus on see, kuidas neile eesmärkidele õigusriigis seaduse normi anda.
“Kui kehtestatakse sektorile eesmärk vähendada kasvuhoonegaase, aga kui nüüd seadust ei täideta, kes siis vastutab? Kui vaatame teiste Euroopa riikide kogemusi, siis enamikul juhtudel neid eesmärke ei täideta, järelikult on igal pool õiguslik voluntarism ja sellega devalveerub ju õigusriigi põhimõte üleüldse,” ütles Parts.
Ta lisas, et kui kehtestada kõik eesmärgid ühe indikaatori järgi, siis see on monoindikaatori türannia: miks me ei püstita eesmärke keskmise palga, majanduskasvu, ühiskonna õnneindeksi suhtes, sama hästi võiks ju luua õnneministeeriumi õnneseadust looma?
Seega tuleks Partsi hinnangul kliimaseaduse väljatöötamiseks tehtud jõupingutused sinnapaika jätta ja tegeleda energeetikaga. Kui sellele murele on lahendus olemas, alles siis saab tegeleda muude asjadega.
“Minu üleskutse ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, avalikkusele on see, et mitte lasta end ära lollitada. Peame leidma lahenduse elektrimajandusele. Olemasolev plaan on täiesti vastutustundetu, vähendab varustuskindlust ja konkurentsivõimet. See on mingi väga kitsa ärilobi tulemus, tarbijast keegi ei räägigi. See on fundamentaalne küsimus, mida avalikkus peaks teadvustama täie teravusega,” lausus ta.
Kliimaseaduse ideed, nagu põllud metsaks muutmine, ummikumaks, elektritaksod ja puithooned, on olulised sammud Eesti majanduse ja keskkonna kestlikkuse suunas. Need meetmed aitavad vähendada süsinikuheitmeid, parandada õhukvaliteeti ja luua rohkem jätkusuutlikke lahendusi transpordi ja ehitusvaldkonnas. Lisaks sellele aitab see kaasa uute töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste tekkimisele ning tugevdab Eesti rohelise tehnoloogia ja innovatsiooni sektoreid. Kokkuvõttes on kliimaseaduse ideed olulised sammud, mis aitavad kaasa Eesti majanduse positiivsele arengule ja keskkonnasõbralikule tulevikule.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus