Kundla: presidendivalimised Venemaal mõjutavad sõjategevust Ukrainas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Meil on suur rõõm tervitada teid siin Kundlas, kus me räägime täna kuumast teemast – Venemaa presidendivalimistest ja nende mõjust Ukraina sõjategevusele. See on oluline teema, mis puudutab mitte ainult Venemaad ja Ukrainat, vaid kogu maailma. Arutame sellel huvitaval üritusel, kuidas Venemaa poliitika võib mõjutada rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut ning milliseid edasisi samme võib oodata. Olge valmis elavaks aruteluks ja sügavateks analüüsideks sellest pingelisest olukorrast.

Venemaa hoiab maavägede tegevuses initsiatiivi, kuid ilma suuremate edusammudeta. Lähenevad presidendivalimised Venemaal mõjutavad mõlema osapoole pingutust, ütles kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Tarmo Kundla.

“Lähenevad presidendivalimised Venemaal mõjutavad mõlema osapoole pingutust. Venemaa üritab endiselt saavutada kasvõi marginaalset, kuid kõrge nähtavusega taktikalist võitu,” ütles kolonel Kundla kaitseministeeriumi reedesel pressikonverentsil.

Ta lisas, et Ukraina viib samal ajal sõjategevust järjest kaugemale Venemaa siseterritooriumile, tabades seal kõrge väärtusega sihtmärke.

Kundla sõnul on Venemaa operatiiv-taktikalised eesmärgid jätkuvalt täitmata, Ukraina kaitse peab vastu ning ukrainlased jätkavad süvaoperatsioone Venemaa territooriumil.

Põhja suunal jätkub olukord suuremate muutusteta. “Venemaa relvajõud jätkavad oma kohaloleku demonstreerimist ning sabotaažitegevust Kurski ja Brjanski oblastite Ukrainaga piirnevatel aladel,” lausus Kundla.

Kirdes jätkab Venemaa soomustehnikaga rünnakuid Kupjanski ja Lõmani suundadel, kasutades aktiivselt õhu- ja suurtükivägede toetust. “Kuigi Venemaa hoiab seal initsiatiivi, siis edenemised on mittemärkimisväärsed,” ütles Kundla.

Kundla sõnul püsib võimalus, et lähinädalatel sooritavad Venemaa relvajõud reide Ukraina territooriumile Belgorodi ja Harkivi oblasti piirialadel, et siduda seal olevad Vene üksused ja meelitada Ukraina relvajõudusid sinna Kupjanski suunalt lisavägesid juurde saatma.

Donetski suund on koloneli sõnul endiselt Vene relvajõudude põhipingutus.

Aktiivsem lahingutegevus toimub Bahmuti, Avdijivka ja Donetski piirkondades. “Umbes pool Vene relvajõudude lahingutegevusest toimub selles piirkonnas,” sõnas Kundla.

Avdijivka suunal on Vene Föderatsioon edenenud ning sisenenud Avdijivka asustatud aladele, kuid Ukraina varustusteid ei ole veel läbi lõigatud. “Olukord Ukraina vaatest on üsna kriitiline, aga võitlus jätkub,” ütles Kundla.

Jätkub Vene Föderatsiooni surve Donetskist lõuna pool asuvale Marinkale. “Venemaa eesmärk on ikkagi selles alas oma kontrolli suurendada ja Donetski ala enda kätte saada,” lausus Kundla.

Zaporižžja ja Hersoni suundadel on Venemaa relvajõudude intensiivsus märkimisväärselt tagasihoidlikum ja Venemaal edu saavutada ei ole õnnestunud.

Dnepri idakaldal olevad Ukraina sillapead püsivad.

“Kokkuvõttes võib öelda, et initsiatiiv rindel on endiselt Venemaa relvajõudude käes. Suurt edu nad saavutanud ei ole, kuid mõningad väiksemad edasiliikumised on olnud. Olukord Avdijivkas on suhteliselt kriitiline, kuid Ukraina kaitse peab,” ütles Kundla.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja väljavahetamine Kundla sõnul lähiajal rindel muutusi ei too.

In conclusion, the upcoming presidential elections in Russia will undoubtedly have a major impact on the ongoing conflict in Ukraine. As the leading candidates have differing approaches to international relations and foreign policy, the outcome of the elections will likely shape Russia’s stance towards Ukraine. It is imperative for Estonia and the international community to closely monitor the developments in Russia and remain vigilant in addressing any potential shifts in the geopolitical landscape. The stability and security of Ukraine and the broader region depend on thoughtful and proactive engagement with Russia under its new leadership.