Baltcapi skandaalis käib aktiivne süüdlaste otsimine | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Eesti meedias olnud palju kõneainet Balti riikides toimuva skandaali üle, kus on otsitud süüdlast selles keerulises olukorras. Välismaalane? Õigusriik tagab kõigile õiguste kaitse? Avameelselt räägime sellest, miks on oluline, et süüdlasi otsitakse ja vastutus võetakse. Ärgem unustagem, et meie ühiskonnas on teatud printsiivid, mida peame järgima. See on avameelne vestlus, mis aitab mõista, kuidas meie õigusssteem toimib ja kuidas me kõik saame kaasa aidata õigluse tagamisele.

Kuigi Baltcap on registreeritud Eestis, on Stepukonis pärit Leedust, mistõttu äratab Baltcapi lugu huvi ka Leedu ajakirjanikes. Leedu rahvusringhääling LRT otsustas asja lähemalt uurida.

Leedus rahvusliku staadioni arendajana tuntud Baltcap teatas Stepukonise vallandamisest juba novembris seoses “finantsiliste juhtimisvigadega”. Alles jaanuari lõpus sai avalikkus teada, et mees omastas ja kasutas kasiinos mängimiseks miljoneid eurosid fondiraha.

Baltcapi esialgsel teatel omastas Stepukonis 16,5 miljonit eurot ning kaotas suurema osa rahast Olympic Casino Group Baltija kuuluvates kasiinodes. Seetõttu esitas Baltcap kasiino vastu ka hagi.

Samal ajal väidab kasiinode omanik, et nad täitsid riigi seatud raha päritolu tõendamiskohustuse kehtiva seadusandluse piires. Leedu keskpank väidab omakorda, et probleemiga oleks pidanud tegelema Eesti finantsinspektsioon.

Fondi kaasjuht Simonas Gustainis ütleb nüüd, et Stepukonis võis omastada koguni 30 miljonit eurot, võltsides dokumente ja allkirju. Gustainis väidab, et investeerimisfondides ongi tavapärane jätta fondi kaasjuhile palju tegutsemisruumi.

“Süsteem ise põhineb eeldusel, et volitatud isik täidab seadust. Kui isik otsustas rikkuda seadust sihipäraselt, omastada raha, võltsida infot ja dokumente, siis ta hiilib süsteemist mööda. Sel juhul õnnestus see endisel fondi kaasjuhil ning ta lõi skeemi, mis töötas mõnda aega,” ütles Gustainis.

Samas ütleb osa eksperte, et ühele isikule nii laialdaste volituste andmine on üllatav.

“Fondijuhtidele kehtivad ranged nõuded ning tavaliselt ükski fondijuht ei saa üksi otsuseid langetada. Nende otsust peaks toetama teine isik, peab olema nelja silma printsiip, mis on ennekõike Baltcapi probleem,” ütles Leedu Panga finantsteenuste ja turujärelevalve osakonna juht Vaidas Cibas.

Leedu Investorite Liidu juhatuse liige Mantas Janavičius nimetab lausa naiivseks, et keegi saaks liigutada nii palju raha üksi.

Eesti finantsinspektsioon ütleb omakorda, et raha väljaviimine Baltcapist võis alata juba 2018. aastal.

Delfi allikate järgi mängis Stepukonis Leedus maha kolm miljonit eurot ja Eestis 10 miljonit eurot. Kuhu kadus ülejäänud raha, pole teada.

Mõnel vaatlejal on küsimusi ka kommertspankadele, milles Stepukonisel olid avatud kontod.

“Finantsinstitutsioonid pidid sellega seotud olema, raha oli vaja ühest institutsioonist teise üle kanda, ülekanded pidi toimuma, turvameetmed pidid käivituma, ja kolmas osapool – kasiino – pidi märkama ebaloomulikke ülekandeid,” ütles finantstehnoloogiaettevõtte Amlyze finantskuritegevuse ennetuse juht Mindaugas Petrauskas.

Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveamet seletab, et kui uus mängija alustas mängu, peab kasiino hindama tema riski ning hindama mängija sissetulekute ja panuste suhet. Ameti sõnul pole see antud protsessiga seotud.

Leedu Hasartmänguettevõtete Liidu esindaja Mantas Zakarka väidab, et kasiinod hindavad mängija sissetulekuid ning peavad dokumentatsiooni juhul, kui mängija panustab või võidab päevas kokku üle 1000 euro.

Samas ütleb hasartmängumaailma kohta korduvalt kirjutanud blogija Skirmantas Malinauskas, et internetikasiinode puhul seisneb kogu kontroll kõigest selles, et mängija teeb õigesse kohta linnukese.

Nii kasiinod kui järelevalveorganid ütlevad, et nad ei saa peatada mängijat isegi siis, kui nad kahtlustavad, et tal võib olla mängusõltuvus.

“Kui isikul on sissetulek, saab endale lubada kaotada miljon või 100 000 eurot,” ütleb Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveameti esindaja Arnoldas Dilba.

Baltcapi fondide kaasjuht Gustanis ütleb selle peale, et Stepukonis ei teeninud ligilähedaltki nii palju, et miljoneid eurosid kasiinos kaotada. Olympic Casino Group Baltija väidab aga, et Stepukonis suutis neile raha päritolu tõendada.

“Ta mängis internetis, pika perioodi jooksul kandis ta raha üle Leedus tegutsevates finantsasutustes avatud kontodelt ning raha päritolu oli tõendatud. Selle konkreetse juhtumi puhul, kui oleme varem saanud lisainfo päringuid riigis tegutsevalt pangalt, maksuametilt, FNTT-lt (Finantsuritegude Uurimisametilt), oleme selle kohe edasi andnud,” ütleb kasiino tegevjuht Tomas Palevičius.

Leedu maksuamet vastas LRT-le, et neid huvitas ainult see, kas võitude pealt on maksud makstud. FNTT aga vastas päringule, et ei saa praegu kommenteerida, miks nad pole juhtumit varem uurinud.

Gustainise väitel moodustasid Stepukonise kaotused neljandiku Olympic Casino aastasest käibest, mistõttu võis olla kasiino huvides lasta tal edasi mängida.

Euroopa Prokuratuur algatas reedel Stepukonise suhtes uurimise, mille järgi kahtlustatakse teda vähemalt 27 miljoni euro omastamises. Samuti kuulutas prokuratuur mehe tagaotsitavaks.

Vilniuse linnavolikogu liikme Aleksandras Nemunaitise sõnul võib Stepukonis viibida Ukrainas rindel, sest ta teenis seal varemgi vabatahtlikuna. Nemunaitis oli üks esimesi inimesi, kes Baltcapi skandaalist avalikult rääkima hakkas.

“Needsamad allikad, keda mul pole alust umbusaldada, ütlevad, et ta on Ukrainas vabatahtlikuna, võitlemas Ukraina poolel,” ütleb Nenunaitis.

Kuigi tegelik kahju ulatus pole veel selgunud, teatas Leedu Pank, et SEB ja Swedbanki pensionifondid kaotasid kolm miljonit eurot Baltcapiga juhtunu tõttu.

Baltcap ise teatas reedel, et see ei osale enam Leedu rahvusliku staadioni projektis.

Kokkuvõttes on muljetavaldav, kui aktiivselt otsib Eesti ametivõimud süüdlaste Baltcapi skandaalis. See näitab nende pühendumist õiglusele ja vastutusele. Samuti on oluline, et sellistel pettuste juhtudel tuuakse süüdlased vastutusele, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. On oluline, et avalikkus ja ettevõtted saaksid usaldada finantssektori stabiilsust ja ausust. Loodame, et see skandaal annab võimaluse süsteemi parandada ja luua tugevamad kontrollimehhanismid.