Rakvere inimesed koguvad telliskivimaja lammutamise vastu allkirju | Eesti

Tere tulemast Rakveresse! Viimastel päevadel on meie linnas tekkinud elav arutelu ühe olulise teema üle – kohalikud elanikud on ühinenud, et koguda allkirju telliskivimaja lammutamise vastu. Sellele ajaloolisele hoonele on kogunenud palju emotsionaalseid mälestusi ning inimesed soovivad säilitada selle osa meie linna ajaloost. Uudis on levinud kogu linna peal ning inimesed on kogunud jõudu ja toetust, et avaldada oma seisukohta selle olulise küsimuse osas. Tundub, et meie kogukond on tõeliselt ühendatud ja valmis seisma oma pärandi säilitamise eest.

Rakveres on kesklinna arendusele ette jäänud üle saja-aastane maja. Linnarahvas ei nõustu selle lammutamisega ja on algatanud maja säilitamist pooldava petitsiooni.

Rakveres aadressil Lai 25 asuva, 1910. aastal valminud punastest tellistest maja säilitamise toetamiseks on kogutud üle 1900 allkirja. Allkirjade kogumist on plaanis jätkata 22. veebruari südaööni.

Petitsiooni algatanud Kaido Küti selgituses on kirjas: “Lai 25 endine kortermaja säilitamine. Eraettevõtte selgitus, et hoone on hävinemas ja halvas seisus, ei vasta tõele. Olles ise üles kasvanud selle maja korteris, elanud seal 18 aastat ning teades ka keldrites nähtud olukorda – see maja “elab” veel sadu aastaid ning tankla ärihuvi ei tohiks sellist väärtust hävitada, mis on ka Rakvere elanikule oluline ja eristuv ainulaadne hoone südalinnas. Allkirjade kogumine meelsuse avaldamiseks on eesmärgiga anda need üle Rakvere linnavalitsusele lammutusplaanide muutmiseks ning hoone lammutamise loast loobumiseks.”

Linna südant muutva arenduse käigus näeb arendaja plaan ette hoone asemele nihutada Alexela tankla, mis asub praegu kahekorruselise maja taga.

“Selguse huvides täpsustame, et Alexela ei ole antud planeeringu algataja ega arendaja, kõik sellega seotud ettepanekud ja küsimused oleks mõistlik esitada kohalikule omavalitsusele. Kui otsustatakse, et Alexela eraomand muutub transpordisõlmeks ehk sisuliselt tänasele omanikule senises funktsioonis majanduslikult väärtusetuks, siis ootame ka alternatiivseid pakkumisi asenduskrundi või kompensatsiooni näol. Kui meile pakutakse asenduskrunti, millel asub sotsiaalmeedias tähelepanu saanud ajalooline hoone, siis saame hakata ka arutama, kas leiame võimaluse hoonele uue funktsiooni andmiseks, kas saame seda äritegevuseks kasutada või leiame mõne muu sobiva lahenduse. Praegu me selles olukorras ei ole ega pea ka õigeks spekuleerida, sest antud kinnistu ei kuulu meile ning seda pole meile ka pakutud,” ütles olukorda kommenteerinud Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Kinnisvaraprojekti, mille väljapaistvamaks osaks on 16-korruseline elu- ja ärihoone, veab ettevõtja Oleg Grossi firma OG Elektra. Ettevõtte juhatuse liikme Raigo Mõlderi sõnul on üle 50 miljoni euro maksma minev Rakvere kesklinna arendus neile pigem missiooni- kui äriprojekt.

“Meie jaoks oleks kindlasti palju lihtsam arendada oma kaupluseketti ja ehitada kaupluseid juurde. Selle raha eest saaks vähemalt 25 kauplust. Ja see oleks ka palju kasumlikum.

Aga see on meie omaniku missiooniobjekt. Ta tahab seda Rakverele anda, et olemasolev Tsentrum ei oleks linnapildis enam nii domineeriv.

Ja kõik on läinud ju plaanipäraselt. Volikogu on sajaprotsendiliste häältega meid toetanud. Kõik on vajalikult kinnitatud ja avalikustatud,” ütles Mõlder.

Raigo Mõlderi sõnul jääb telliskivihoone arendust segama.

“Kolmest projekteerimise aastast esimesed aasta-poolteist oli see punane maja seal, kus ta ka praegu on. Aga kui me vaatame kogu suurt pilti, sealhulgas seda, kuidas hakkab toimima parkimismaja ja liikluskorraldus, siis nii suure investeeringu puhul ei saa me teha poolikut asja. See peab olema tegelikkuses täiuslik, toimiv ja terviklik. Kahjuks see hoone selles asukohas ei saa toimida,” nentis Mõlder.

Rakvere abilinnapea Kert Karus ei näe võimalust, et kord juba volikogus vastu võetud ja praegu kooskõlastusringil olev Rakvere kesklinna detailplaneering peaks jääma volikogus kinnitamata.

“Eesti on õigusriik ja meil kehtib planeerimisautonoomia põhimõte ehk siis iga omavalitsus saab oma haldusterritooriumil korraldada planeeringuid nii, nagu tema heaks arvab. Loomulikult seadust järgides. Ja seda on Rakvere linnavolikogu ka väga jäigalt teinud. Kõik on korrektselt menetletud ja ma ei näe küll võimalust, et peaks mingi tagasipööre tulema. Sest ma rõhutan, volikogu on selle planeeringu juba kord vastu võtnud,” ütles Karus.

Rakvere kesklinna detailplaneering peaks Rakvere linnavolikokku kinnitamiseks jõudma aprillikuus.

Kokkuvõttes on Rakvere inimesed ühiselt välja astunud telliskivimaja lammutamise vastu, kogudes allkirju protestiks. See näitab kohaliku kogukonna ühtsust ja soovi säilitada linna ajaloolist arhitektuuri. Inimeste aktiivne osalemine selles küsimuses võib avaldada mõju kohalikele otsustajatele ja arendajatele, kes peavad arvestama kogukonna soovidega. Loodame, et see näitab, kui oluline on kohalike arvamuste kaalumine linna arengu küsimustes ning aitab säilitada Rakvere ajaloolist identiteeti ja kultuuripärandit.