Tere tulemast Eestisse! Eesti valitsus on võtnud ambitsioonika eesmärgi vähendada ühe- ja kahesendiste kasutamist alates järgmisest aastast. See plaan on osa riigi jõupingutustest vähendada raha tootmise ja käitluse kulusid ning lihtsustada igapäevast rahakäivet. Eesti on alati olnud innovatsiooniliider ning see uuenduslik käik näitab meie pühendumist tulevikule suunatud lahendustele. Loodame, et teie külastus siia inspireerib teid meie moodsa ja jätkusuutliku lähenemise suhtes.
Eesti plaanib järgmisest aastast vähendada ühe- ja kahesendiste müntide kasutamist, lõpetades poodides nende inimestele tagastamise. Hinnad ümardatakse sularahaga makstes vastavalt viie või 10 sendini.
Seda, kui palju on ühe- ja kahesendiseid münte praegu üle Eesti laiali, ei tea keegi, kuid Eesti Panga hinnangul on neid kümneid kui mitte sadu miljoneid. Statistiliselt peaks ühe- ja kahesendiseid münte olema igal inimesel umbes 5000, aga poes kasutavad neid väga vähesed.
“Ei kasuta, ei kasuta üldse sularaha eriti,” ütles Endel.
“Ma arvan, et mõni kasutab ikkagi, et las ta olla,” ütles Anneli.
“Ma ei näe põhjust, miks nad võiks alles jääda, ma tegelikult väga ei tea inimesi, kes neid kasutaks,” sõnas Triinu.
Niisiis kaovad enamus müntidest taskupõhja või visatakse need sootuks minema.
Igal aastal annab Eesti Pank välja enam kui 40 tonni pisikesi münte, kuid tagasi jõuab neist vaid umbes kolm protsenti.
“Plaan on muuta ümardamise reegleid. Sularahas makstes lõpphinnast ümardatakse hind kümne või viie sendi peale, kaardiga makstes midagi ei muutu. Ehk hinnad ei tõuse, sente jääb tarbimises vähemaks, hoiame keskkonda, hoiame raha kokku,” selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.
Kellel soov sente edaspidi kasutada, siis vastu võetakse neid ikka, kuid vahetusrahana tagasi ei anta.
“Kui siis, ütleme, ühe, kahe, kuue ja seitsme sendiga lõppev hind ümardatakse allapoole, siis jällegi kolm, neli, kaheksa ja üheksa ülespoole. Nii et seal peaks toimuma niisugune mõistlik ja statistiline tasakaalustamine,” selgitas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
Müntide sootuks käibelt eemaldamist on korduvalt arutatud ka Euroopa Komisjonis, kuid seni tulutult. Samasugune ümardamisreegel nagu plaanib Eesti on kasutuses Soomes, Belgias, Itaalias, Slovakkias, Hollandis ja Iirimaal. Muudatust plaanib ka Leedu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kavatseb järgmisest aastast alates vähendada ühe- ja kahesendiste kasutamist. See otsus on mõistlik, arvestades nende väikest väärtust ja kulusid nende tootmisele. Samuti aitab see vähendada füüsilise sularaha kasutamist, mis omakorda võib soodustada elektrooniliste maksete ja kaardimaksete kasutamist. Loodetavasti sujub üleminek sujuvalt ja ettevõtted ning tarbijad saavad sellega hästi kohaneda. Kõike seda silmas pidades võib öelda, et see on samm õiges suunas Eesti maksesüsteemi arendamisel.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus