Voog: teistest erakondadest võtavad hääli Kaljurand, Madison ja Ansip | Eesti

2318160h66act24

Tere tulemast Eesti poliitilise maastiku keerisesse, kus peatähelepanu pälvisid kõige viimase uuringu kohaselt Voog, Kaljurand, Madison ja Ansip. Nad on erakondade tipud, kes kõiguvad häälelende hõivates ja konkurentide toetust ümber jaotades. Kes on need poliitikud ja miks just nemad on valijate silmis nii olulised? Kas nende tõus ja langus peegeldab Eesti poliitilist maastikku või on see märk suuremast muutusest? Loe edasi, et avastada, mis toimub Eesti poliitikas ja kuidas see võib mõjutada tulevasi valimisi.

Populaarsemad kandidaadid isikutest on küsitluse järgi Marina Kaljurand (SDE) 13,9 protsendi ja Jaak Madison (EKRE) 11,9 protsendiga.

Kaljurannale ja Madisonile järgnevad märtsiküsitluses üsna võrdse toetusega Riho Terras (Isamaa), Andrus Ansip (RE), Urmas Paet (RE), Jana Toom (KE), Mihhail Kõlvart (KE) ja Urmas Reinsalu (Isamaa). Nende toetused on 5,5 protsendist 6,7 protsendini.

Esikümnesse mahuvad veel Sven Mikser (SDE), Hanno Pevkur (RE) ja Jüri Ratas (Isamaa) kõik nelja protsendiga.

Voogi sõnul võib pidada Kaljuranda, Madisoni ja ka Ansipit kandidaatideks, kes võtavad hääli kõikide erakondade toetajatelt.

Voog märkis, et Marina Kaljuranna usaldus on säilinud alates presidendi valimiste aegadest. “Ka teistel erakondadel võib selliseid kandidaate leida, nagu Ansip,” sõnas ta.

Urmet Kook tõdes, et Jüri Ratas ei ole andnud Isamaale väga suurt efekti juurde ning küsis Voogilt, miks jääb Ratas toetuse poolest alla nii Terrasele kui ka Reinsalule.

Voog vastas, et Ratase toetajad on teise profiiliga. “Terrast ja Reinsalut valivad pigem mehed, Ratast pigem naised. Ratas aitas aga seeläbi Isamaa valijate profiili laiendada,” lausus Voog.

Indrek Kiisler ütles, et tema jaoks on Marina Kaljuranna niivõrd suur toetus üllatav.

Kiisler tõi välja, et Jaak Madison mõneti distantseerub sotsiaalmeedias EKRE-st. Kook ütles, et talle tundub, et nii Mart kui ka Martin Helme võivad kandideerimise puhul tuua Madisoni toetuse alla.

Loe rohkem:  Liiklusraevu ja omakohut esineb üha sagedamini | Eesti

Kook rõhutas, et sotside toetuse seas tasub välja tuua, et nooremate seas oli toetus 35 protsenti. “Küsimus on kuidas meelitada noored valima. Erinevalt Reformierakonnast, kes on muutunud populaarsemaks ka vanemaealiste seas,” sõnas Kook.

Kiisler avaldas, et tema sisetunne ütleb, et just Euroopa Parlamendi valimised võiksid noortele rohkem korda minna.

Voog ütles seepeale, et vanemaealiste seas on ikkagi valimisaktiivsus kaks korda suurem kui nooremate seas.

Rääkides erakondadest, kes praegu küsitluse järgi jääksid mandaadita, ehk Eesti 200-st ja Parempoolsetest, arvasid saates osalejad, et suurem võimalus mandaat saada on Parempoolsetel. “Sel nädalal teatas Rainer Saks kandideerimisest. Neil on veel Ilmar Raag, Lavly Perling Annela Anger-Kraavi. Tugevad nimed. Aga praegu see kuueprotsendiline toetus jätab nad mandaadita,” ütles Kook.

Voog aga täheldas, et praegune häälte jaotus on väiksemate erakondade jaoks soodne. “Suurematel erakondadel võib teise mandaadi jaoks tulla hääli puudu ja esimese mandaadi ületavad suure varuga. Võib juhtuda, et mandaat saadakse 10 protsendiga,” sõnas Voog.

Voogi sõnul suurendaks kandidaatide puhul šansse see, kui nad võtaksid sõna laiematel teemadel. Rainer Saks on seni tuntud kui julgeolekuekspert. Kook aga lisas, et ka teised erakonnad lükkavad julgeolekuekspertiisiga kandidaate esile, luues isegi ülepakkumise.

Kiisler sõnas, et Saksal on tegelikult olemas potentsiaal olla ka laiemate ühiskondlike teemade eestkõneleja ja läbi selle saada korralik häältesaak. “Mitte küll saada 60 000 häält, aga näiteks 25 000 häält. Sellest täitsa piisaks. Küsimus on kas ehitatakse Saksa peale üles kampaania,” rääkis Kiisler.

Saates osalejad pidasid Eesti 200 võimalusi Euroopa Parlamendi valimistel nigelateks. “Loota, et nad mandaadi saavad praeguste reitingute pealt, on palju arvata,” sõnas Kook. Ta lisas, et Eesti 200 oleks olnud Euroopa Parlamendi valimistel oluliselt paremas positsioonis, kui nad suutnud enda ridades kandideerima meelitada Kersti Kaljulaidi.

Loe rohkem:  Reformierakond ja EKRE leidsid tuumaenergia pooldamises ühisosa | Eesti

Ka Voog tõdes, et Eesti 200 väljavaated on väga kehvad. “Sisetülid ja negatiivne info Eesti 200 puhul on võimaldanud Parempoolsetel uue puhta jõuna kerkida. Eesti 200-le anti suur usalduskrediit, aga nad ei täitnud neid ootusi. Praegu on nii, et peaaegu kõik, mida Eesti 200 teeb, pöördub avalikkuses nende vastu,” rääkis Voog.

Lõpetuseks rääkisid saates osalejad põgusalt ka erakondade üldreitingutest. Seal olulist erinevust ei täheldatud. Voog ütles, et Reformierakonna toetuse languse tingis justiitsminister Kalle Laanetiga seotud skandaal.

Kook tõi välja, et esimest korda vahetasid pingereas kohad Eesti 200 ja Parempoolsed.

Kiisler märkis, et Keskerakonna toetusprotsent jääb 12-14 kanti. Voog ütles, et venekeelse valijaskonna segmendis konkureerivad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond.

Voog ütles veel, et võimalik võimupööre Tallinnas võib tuua kaasa täiendava toetuse languse Keskerakonnas.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond tõusis märtsis populaarseimaks valitsusparteiks ning Reformierakond langes üldtabelis neljandale kohale, selgus ERR-i tellitud Kantar Emori uuringust. Parempoolsed möödusid aga toetuselt erakonnast Eesti 200 ja tõusid valimiskünnisele.

Kokkuvõttes näitavad uuringud, et Voog on tõusuteel ja võib olla suur mängija järgmistel valimistel. Lisaks sellele on oluline märkida, et teistest erakondadest võtavad hääli Kaljurand, Madison ja Ansip, mis võib muuta poliitilist maastikku oluliselt. Oluline on jälgida nende kandidaatide edasist arengut ning nende potentsiaalset mõju tulevastele valimistele. Eesti poliitika on põnevas faasis ja järgmised valimised võivad tuua kaasa suuri muutusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga