Von der Leyen teatas soovist jätkata Euroopa Komisjoni presidendina | Välismaa

Tere tulemast Estonia! Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas hiljuti oma soovist jätkata ametis ka järgmisel ametiajal. See oluline uudis mõjutab mitte ainult Euroopa Liitu, vaid ka kogu maailma. Von der Leyeni juhtimisel on Euroopa Komisjon teinud olulisi otsuseid ja rakendanud mitmeid reforme. Tema jätkamine ametis tähendaks stabiilsust ja järjepidevust Euroopa Liidus. See on oluline samm, mis väärib meie tähelepanu ja arutelu. Oleme kohal, et kajastada ja analüüsida selle mõju meie regioonile.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas esmaspäeval, et soovib samas ametis jätkata ka teise viieaastase perioodi.

Von der Leyen tegi esmaspäeval, pärast kuid kestnud spekulatsioone, teatavaks valmisoleku hakata juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) esikandidaadiks. See annaks talle positsiooni, et saada ka teine ametiaeg Euroopa Liidu täitevvõimu juhtimisel, mida peetakse EL-i kõige mõjukamaks ametikohaks.

Endise liidukantsleri Angela Merkeli lähedast liitlast von der Leyenit (65) võib pidada võimsaimaks komisjoni juhiks pärast Jacques Delors’i, Euroopa poliitika hiiglast, kes suri detsembris ja keda laialdaselt tunnustatakse bloki siseturu kujundamise eest, kirjutas väljaanne Politico teemat kommenteerides.

Olles esimene naine sel ametikohal, juhtis von der Leyen EL-i läbi Covid-19 pandeemia, Suurbritannia ametliku lahkumise blokist ja Venemaa 2022. aastal alanud täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse, lisas uudisteagentuur Reuters.

Samuti otsustasid EL-i juhid tema ametiajal mullu detsembris avada komisjoni soovitusel ühinemisläbirääkimised Ukrainaga.

Vaatamata tema vaieldamatule võimele raskustes otsustavalt tegutseda, on endise Saksa kaitseministri raudne juhtimisstiil seadnud ta mõnikord vastasseisu liikmesriikidega, mille toetust ta vajab teise ametiaja tagamiseks. Sellegipoolest saab ta tõenäoliselt Euroopa Ülemkogu heakskiidu. Seni on ainult Ungari olnud tema juhtimise suhtes avalikult kriitiline, märkis Politico.

Paljudel tundlikel teemadel, alates toetusest Iisraelile sõjas Palestiina terroriorganisatsiooni Hamas vastu kuni Hiina-poliitikani, tegi von der Leyen otsuseid liikmesriikidega konsulteerimata, põhjustades EL-i diplomaatide ja tema enda juhitud komisjoni volinike pahameele, kes olid sunnitud presidenti järgima.

Von der Leyen alustaks teist ametiaega ajal, mil Euroopa keskendub oma julgeoleku tugevdamisele, Venemaa jätkab sõda oma piiridel ja terendab võimalus, et USA endine president Donald Trumpi naaseb Valgesse Majja.

Von der Leyen, kes on olnud aktiivne Ukraina toetaja ning pingutanud Kiievile liikmesriikide toetuse tagamisel, ütles nädalavahetusel Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil, et komisjon esitab peagi EL-i kaitsestrateegia ettepaneku, mille eesmärk on soodustada suuremaid ja tõhusamaid kulutusi ühishangete ja kokkulepetega, et tagada sõjatööstusele varususe ja moona tootmisel prognoositavus.

Riikide heakskiit tuleks lihtsamalt kui Euroopa Parlamendi oma 

Kui Euroopa Parlament saab 9. juunil ära valitud, kogunevad liikmesriikide liidrid valimiste tulemusi mitteametlikult arutama 17. juunil ning ametlik Euroopa Ülemkogu toimub 27.–28. juunil. Seal lepitakse eeldatavasti kokku, kellest saavad Euroopa Komisjoni ja Parlamendi president, ülemkogu alaline eesistuja ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja, kes ühtlasi on ka komisjoni asepresident. Parlamendi ja komisjoni juhi peab heaks kiitma ka Euroopa Parlamendi täiskogu.

Politico märkis, et kui liikmesriikide liidrite heakskiidu saamisega von der Leyenil ilmselt probleeme ei teki, siis Euroopa Parlamendi toetuse tagamine võib muutuda keeruliseks.

Kui tavapäraselt lepivad kolme peavoolu poliitilise perekonna – konservatiivse EPP, sotsialistide ja liberaalide – esindajad EL-i juhtkohtade jaotuses omavahel kokku ning see tagab ka kandidatuuride läbimineku Euroopa Parlamendis, siis tänavu oodatakse äärmuslike poliitiliste jõudude suurt tõusu ning nende kolme saadikurühma häältest ei pruugi jätkuda.

Analüütikud on välja toonud, et juba 2019. aastal läks von der Leyen europarlamendis läbi ainult üheksa-häälelise varuga: ta sai 383 häält, kui miinimumnõue oli 374 häält. 

Von der Leyen peab järgima kampaaniareegleid

Kuni uuesti ametisse saamiseni peab von der Leyen kõndima õrnal jääl, märkis Politico. Kui ta märtsis EPP esikandidaadiks (nn. Spitzenkandidat) kinnitatakse, on ta esimene ametisolev komisjoni president, kes kandideerib uueks ametiajaks Spitzenkandidatina pärast seda, kui süsteem esmakordselt 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kasutusele võeti.

See tähendab, et ta peab komisjoni liikmeks jäädes järgima reegleid, mis reguleerivad EL-i ametnike käitumist valimiskampaania ajal. Vastavalt jaanuaris kehtestatud volinike kampaaniareeglitele, mille initsieeris von der Leyen ise, peab ta kandideerimiseks looma eraldi sotsiaalmeediakontod, selgelt eristama volinikuna ja kandidaadina tehtud avaldusi ning ei saa kasutada komisjoni ressursse kampaania eesmärkidel. Ta peab seda kõike tegema, jätkates samal ajal oma igapäevatööd Euroopa Komisjoni juhina.

Von der Leyeni soov jätkata Euroopa Komisjoni presidendina on oluline samm Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt. Tema juhtimise all on komisjon suutnud tegeleda mitmete oluliste küsimustega, sealhulgas kliimamuutuste vastu võitlus, digitaalne üleminek ja majanduslik taastumine. Tema soov jätkata ametis tõestab tema pühendumust Euroopa Liidule ja selle kodanikele ning pakub stabiilsust keerulisel ajal. Loodame, et tema jätkamine ametis aitab kaasa Euroopa Liidu tugevamale ja ühtsemale tulevikule.