Von der Leyen: EL avab kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse Kiievis | Välismaa

Tere tulemast! Euroopa Liidu president Ursula von der Leyen on teatanud uue kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse avamisest Kiievis, mille eesmärk on toetada Ukraina kaitsevõimekuse arengut ja julgeolekut. See samm näitab ELi pühendumust Ukrainale ning tugevdab koostööd kaitsetööstuse valdkonnas. Kesksel kohal on innovatsioon ja tehnoloogia arendamine, et tagada Ukrainale kaasaegsed ja efektiivsed kaitsevahendid. Keskus pakub suurepäraseid võimalusi nii Ukraina kui ka ELi ettevõtetele, tugevdades seeläbi regiooni julgeolekut ja koostööd.

Euroopa Liit avab lähiajal kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse Kiievis, ütles Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Lisaks avaldas komisjoni president toetust plaanile konfiskeerida Venemaa külmutatud varadelt teenitud kasumi ja osta selle eest relvi Ukrainale.

“On aeg alustada arutelu külmutatud Vene varade kasutamise üle ühiselt Ukraina tarbeks sõjalise varustuse ostmiseks,” ütles von der Leyen Euroopa Parlamendile.

EL-is ja teistes G7 riikides on külmutatud umbes 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid. Varem sel nädalal avaldas toetust nendelt varadelt teenitud kasumi konfiskeerimiseks ja Ukrainale suunamiseks USA rahandusminister Janet Yellen.

Samas nõuaks kas varade tervikuna või ainult nendelt teenitud kasumite konfiskeerimine kõigi 27 EL-i liikmesriigi nõusolekut. Seni on sellised riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa olnud küsimuse osas ettevaatlikud, kartes vastusamme Kremli poolt. Eelmisel aastal tõid Belgia arvelduskojas Euroclear külmutatud Vene varad 4,4 miljardit eurot kasumit.

Suurem osa von der Leyeni kõnest keskendus eurosaadikutele Euroopa kaitsetööstuse strateegia põhijoonte tutvustamisele. Komisjoni ettepaneku järgi hõlmaks uus strateegia tulevikus ühist relvahangete korraldamist liikmesriikide riigikaitsevajaduste katmiseks. Varem kasutas ühendus sellist skeemi ühiselt vaktsiinide hankimiseks koroonapandeemia ajal ning gaasiostude korraldamiseks pärast seda, kui Venemaa kärpis oluliselt gaasitarned Euroopasse.

“Peame tegutsema kiiresti. Sõja oht pole vahetu, kuid see pole võimatu. Sõja riski ei peaks hindama üle, kuid selleks tuleb valmis olla,” ütles komisjoni juht.

Euroopa Komisjon tutvustab kaitsetööstuse strateegiat täismahus juba lähinädalatel. Bloombergi andmetel hõlmab strateegia ettepanekuid EL-i kaitsetööstuse tootmismahtude suurendamiseks. Samuti pannakse sellega paika ühised sõjalised projektid, mis kvalifitseeruvad EL-i rahastusele. Prioriteetsete valdkondade seas on õhu- ja raketitõrje.

Von der Leyen nentis samuti, et Euroopal pole kontrolli mujal maailmas toimuvate valimiste või langetatavate otsuste üle, viidates kartusele, et novembris peetavad USA presidendivalimised võib võita eeldatav vabariiklaste kandidaat Donald Trump, kes on seadnud oma sõnavõttudes kahtluse alla USA pühendumuse Euroopa julgeolekule.

“Koos meie partnerite toetusega või ilma nende toetuseta, ei tohi me lasta Venemaal võita,” ütles von der Leyen.

Euroopa Komisjoni president kordas oma varasemat lubadust luua eraldi kaitsevoliniku ametikoht komisjoni järgmises kooseisus, mis astub ametisse novembris.

Samuti teatas von der Leyen, et EL avab lähiajal kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse Kiievis, mis võimaldab EL-il õppida Ukraina lahingukogemusest ning üle võtta Ukraina ettevõtetelt uued sõjalised tehnoloogiad.

Lisaks avaldas Euroopa Komisjoni president toetust Euroopa Investeerimispanga (EIB) juhi Nadia Calvino kavatsusele esitleda liikmesriikidele lähikuudel plaani, kuidas EIB saaks suurendada investeeringuid kaitsevaldkonda oma mandaadi piirides, kirjutab Financial Times. Hetkel keelab EIB põhikiri pangal investeerida kaitsetööstusse, välja arvatud juhul, kui tegemist on topeltotstarbega tehnoloogiatega, milleks on näiteks droonid.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu kaitsetööstuse innovatsioonikeskuse avamine Kiievis on oluline samm Ukraina kaitsevõime tugevdamise suunas ning EL ja Ukraina koostöö süvendamiseks. See projekt aitab mitte ainult edendada kaitsetööstust ja teadus- ning arendustegevust, vaid ka tugevdada EL ja Ukraina vahelisi suhteid. Loodame, et see keskus aitab kaasa rahule ja stabiilsusele piirkonnas ning toob kaasa positiivseid muutusi Ukraina kaitsevõimes.