Visegradi riikide juhid ei soovi vägesid Ukrainasse saata | Välismaa

Visegradi riikide – Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia – juhtkond on otsustanud mitte saata sõjalisi vägesid Ukrainasse, jälgides Ukraina ja Venemaa vahelist piirikonflikti pingelist olukorda. See otsus on tekitanud palju arutelu ja vastuolusid nii riikide poliitikute kui ka kodanike seas. Juhtkonnad väidavad, et nad järgivad rahumeelset dialoogi ja diplomaatilist tegevust, et leida konfliktile rahumeelne lahendus. Kuid see otsus võib kujuneda oluliseks hetkeks Visegradi riikide ja ka kogu Euroopa Liidu jaoks, kuna see võib mõjutada piirkonna stabiilsust ja julgeolekut.

Teisipäeval Prahas kohtunud Visegradi riikide juhid ei soovi vägesid Ukrainasse saata. Poola peaministri Donald Tuski sõnul tuleb keskenduda Ukraina toetamisele väljaspoolt.

Pärast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu, et vägede saatmist Ukrainasse ei tohiks välistada, on suur osa tema liitlastest otsustanud seda välistada. Teisipäeval andis sellest märku Saksamaa kantsler Olaf Scholz, õhtul aga Prahas kohtunud Visegradi grupi riikide preaministrid.

Ungari peaminister Viktor Orban ütles lühidalt ja otse, et tema ei saada vägesid ega relvi.

Sama ütles veidi pikemalt ka Slovakkia peaminister Robert Fico: “Võime Ukrainale saata kõik maailma relvad. Võib saata palju raha ja logistilist abi. Aga minu arvamus on see, et sellele olukorrale pole militaarset lahendust. Kahe aasta pärast oleme samas kohas kui praegu. Venemaa on samal joonel kui ta praegu on, aga kümneid tuhandeid inimesi on rohkem surma saanud. Need kes räägivad vajadusest saata Ukrainasse sõdureid, teavad, et ilma välisabita ei võida Ukraina seda sõda kunagi.”

Nendega mõnes mõttes sama meelt olid ka Tšehhi peaminister Petr Fiala ning tema Poola kolleeg Donald Tusk. Varssavi hinnangul tuleks keskenduda relvsaadetistele.

“Poola ei näe tulevikus oma sõdurite saatmist Ukraina territooriumile. Meil on ühine arusaam sellest. Räägin peaministrina, kes tuleb riigist, mis on rohkem ohus kui enamus Ukrainat toetavad riigid. Leian, et me ei peaks tuleviku suhtes spekuleerima. Tulevikus võib olla sündmusi, mis seda seisukohta muudavad, aga täna tuleks meil keskenduda Ukraina toetamisele. Ning seda me koos Tšehhi valitsusega teemegi,” sõnas Tusk.

Seega võib Macroni öeldu ilmselt panna mitmete tema varasemate avalduste sekka, kus on kõvasti üllatuslikke sõnu, ent tegusid tihti üsna vähe.

Kokkuvõttes näeme, et Visegrádi riikide juhid ei toeta vägede saatmist Ukrainasse. Nende otsust põhjendatakse nii julgeolekuohu kui ka diplomaatiliste läbirääkimiste jätkumise vajadusega. Kuigi erinevaid arvamusi võib olla, on oluline jälgida ja austada riigijuhtide seisukohti ning tegutseda vastavalt rahvusvahelistele suhete reeglitele. Loodame, et kõik osapooled suudavad leida rahumeelse lahenduse Ukraina konfliktile ning säilitada stabiilsust ja turvalisust kogu regioonis.