Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale | Välismaa

2318145he376t24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised lõunast teatavad, et Venemaa on korraldanud ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale, süvendades juba niigi keerulist olukorda piirkonnas. See on tõsiselt murettekitav sündmus, mis paneb meid kõiki küsima, millised võivad olla selle rünnaku tagajärjed ning kuidas see võib mõjutada meie naaberriike, sealhulgas Eestit. Oleme sunnitud jälgima olukorda tähelepanelikult ja kutsuma üles rahvusvahelist kogukonda tegutsema rahu ja stabiilsuse taastamiseks selles keerulises regioonis.

Oluline reedel, 212. märtsil 5.45:

– Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale;

– Prantsuse suursaadiku sõnul on Macroni ideest huvitatud riike;

– USA toetab Venemaa külmutatud varade suunamist Ukraina toetamiseks;

– Zelenski nimetas ebaõiglaseks Venemaa vilja jõudmist Euroopa turule.

Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu reedet järjekordse raketi- ja droonirünnaku Ukrainale.

Kell 22.41 teatas Ukraina õhuvägi Vene droonirünnaku algusest. Ajapikku laienes droonirünnaku oht Lõuna-Ukraina oblastitelt enamikele Ukraina oblastitele. On tulnud teateid Vene droonide aktiivsusest Odessa oblastis.

Kell 3.39 teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaal on registreeritud rakettide välja tulistamist strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS.

Kui kella nelja paiku teatati raketiohust Lõuna-Ukrainas, siis pool viis hakkas töötama õhuhäire ka Kiievis. Kell 5.17 laienes raketirünnaku oht kõikidele Ukraina oblastitele.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas kella viie paiku, et linnas kõlas umbes 15 plahvatust ning esineb elektrikatkestusi. Terehhov ei öelnud, kas Vene rünnaku käigus sai keegi viga või mitte.

Ka Zaporižžja linnas kõlas kaheksa plahvatust. Oblasti administratsiooni teatel täpsustatakse võimalike kannatanute arvu.

Teated plahvatustest tulid ka Lääne-Ukrainas asuvast Hmelnõtskõi oblastist, Hmelnõtskõi linnas katkes elektrivarustus.

Kella poole kuue seisuga jätkub Vene raketirünnak Ukrainale.

Prantsuse suursaadiku sõnul on Macroni ideest huvitatud riike

Prantsusmaa suursaadik Ukrainas Gaël Veyssière ütles neljapäeval, et on olemas riike, kes on huvitatud president Emmanuel Macroni ideest saata vajadusel Ukrainasse vägesid, edastasid uudisteagentuurid UNIAN ja Ukrinform.

Ukrinformi teatel tuletas suursaadik ühtlasi meelde, et Prantsusmaa seisukoha järgi punaseid jooni ei ole ja millegi tegemisest hoiduda pole vaja isegi siis, kui selleks on vajadus vägede kohaloleku järele Ukrainas.

“Võime öelda, et see pole välistatud. Meie jaoks on see väga võimas signaal, et me tugevdame oma toetust Ukrainale. Me ei piira end mitte mingisuguste piiridega,” kinnitas saadik.

Loe rohkem:  Pistorius: Putin tahab Saksamaad infolekkega destabiliseerida | Välismaa

Diplomaat rõhutas siiski, et Prantsusmaa ei kavatse Venemaad rünnata.

“Kuid me oleme valmis tegema kõike, mis on vajalik Ukraina toetamiseks. Seda me üritamegi teha. See ei ole meie sõprade ja partneritega kokku lepitud, kuid on riike, mis on sellest huvitatud. Neid ideid arutatakse,” selgitas diplomaat.

Saadiku hinnangul tooks Venemaa võit Ukrainas kaasa maailmas veelgi riskantsema olukorra, sest paljud riigid soovivad julgeolekuohu tõttu liituda tuumaklubiga.

“Oleks suur viga arvata, et kõik on kaitstud ja USA annab tuumavarju. Sõda Ukrainas mõjutab tasakaalu kogu kontinendil,” lisas diplomaat.

Venemaa ei tohiks eeldada, et Lääs piirab oma toetust Ukrainale üksnes relvatarnetega, ütles neljapäeval Prantsusmaa relvajõudude staabiülem kindral Thierry Burkhard.

Kindrali avaldus tuleb pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron purustas veebruari lõpus suure tabu, kui viskas õhku võimaluse saata Ukrainasse lääneriikide sõdureid.

“Sõda lõpeb, kui Venemaa lõpetab ründamise,” ütles Burkhard ajakirjanikele pärast Pariisis peetud kõnelusi uue NATO liikmesriigi Rootsi relvajõudude juhi kindral Micael Bydeniga.

“Vene režiimi juht Vladimir Putin on oma operatsiooni üles ehitanud ideele, et Lääs ei lähe kunagi Ukrainasse, vaid tarnib lihtsalt relvi,” ütles Burkhard.

“Peame talle näitama, et ta ei saa selle loogika abil lõpuni minna, sest see idee pole õige,” lisas kindral.

“Ukraina sõda puudutab meid, sest oleme seotud selle tagajärgedega. Eurooplased peavad seetõttu suutma võtta riske, et tagada Euroopa julgeolek järgmisel kümnendil,” jätkas sõjaväelane.

Hoolimata vaidlustest tema sõnavõttude üle, on Macron keeldunud taganemast ja kinnitanud, et tema avaldused olid hästi läbi mõeldud, kuid rõhutades samas ka, et Prantsusmaa ei järgi Moskvaga suhete eskaleerimise loogikat.

“Presidendi eesmärk on panna Putin mõistma, et oleme teadlikud sellest, mis on Ukrainas kaalul,” ütles Burkhard.

USA toetab Venemaa külmutatud varade suunamist Ukraina toetamiseks

USA toetab ettepanekut emiteerida Ukraina jaoks 50 miljardi dollari väärtuses võlakirju, milleks kasutatakse Venemaa külmutatud varasid, vahendas neljapäeval meediaväljaande Bloombergi informatsiooni uudisteagentuur UNIAN.

Väljaande teatel näeb ettepanek ette ühendada juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 riikide ja Euroopa Liidu poolt külmutatud Venemaa keskpanga vara 280 miljardi dollari väärtuses eriotstarbeliseks rahastamisvahendiks, millest saadav tulu läheb niinimetatud vabadusvõlakirjadeks.

Loe rohkem:  Tšehhi populaarseim erakond valmistab peavalu Euroopa liberaalidele | Välismaa

Rohkem kui kaks kolmandikku Venemaa külmutatud varadest on külmutatud Euroopa Liidus, kus need teenivad aastas umbes 3,6 miljardit dollarit puhaskasumit. Kavandatavast võlakirjapakkumisest saadav tulu oleks peaaegu võrdne 60 miljardi dollari suuruse USA abiga, mis on endiselt Ühendriikide kongressis sisetülide tõttu takerdunud.

“Arutelud on varajases staadiumis ja käimas,” ütles üks Bloombergi allikatest.

Mõned G7 riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, on väljendanud uue idee suhtes ettevaatlikkust. Mõned Euroopa liiduriigid, sealhulgas Eesti, on kutsunud liitlasi üles julgemalt asjaga edasi liikuma.

Euroopa Liidu liidrid teatasid neljapäeva hilisõhtul ühisavalduses, et leppisid kokku edasi liikuda plaaniga kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varadest saadavat kasumit Ukraina relvastamiseks.

Euroopa liidrite vaheliste kõneluste keskmes olev ettepanek võib Kiievi jaoks vabastada nende hinnangul umbes kolm miljardit eurot aastas, kui see on saanud lõpliku rohelise tule.

Soome peaminister Petteri Orpo kinnitas neljapäeval Brüsselis ajakirjanikele, et kohtumisel toetati tulevast ettepanekut, mille kohaselt saab külmutatud Venemaa vahenditest saadavat intressitulu kasutada Ukraina relvaostudeks. Ka Ungari ei teinud seekord otsuse tegemisel takistusi.

“Olen rahul, et kohtumine oli nii ühtne ja otsustav,” märkis Orpo.

Ettepaneku menetlemine jätkub Euroopa Liidu tasandil.

Zelenski nimetas ebaõiglaseks Venemaa vilja jõudmist Euroopa turule

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval Euroopa Liidu (EL) liidrite poole pöördudes, et on ebaõiglane võimaldada Venemaa teravilja piiramatut juurdepääsu Euroopa turule, piirates samal ajal importi Ukrainast.

“Venemaa juurdepääs Euroopa põllumajandusturule on endiselt piiramatu,” ütles Zelenski videolingi vahendusel.

“Ja samal ajal, kui Ukraina vili kallatakse teedele või raudteerööbastele, veetakse Euroopasse endiselt Venemaa tooteid, aga samuti kaupu [Vladimir] Putini kontrollitud Valgevenest – see pole õiglane,” jätkas riigipea.

Venemaa korraldatud ulatuslik raketi- ja droonirünnak Ukrainale on järjekordne õudne samm konflikti eskaleerimisel piirkonnas. Selline agressioon ei vii lahendusteni, vaid ainult suurendab kannatusi ja pinget. Eesti seisab kindlalt Ukraina kõrval ja kutsub rahvusvahelist kogukonda üles hukka mõistma Venemaa agressiooni ning toetama Ukraina õigust iseseisvusele ja suveräänsusele. On oluline, et rahvusvahelised organisatsioonid ja liitlased reageeriksid kiiresti ja tõhusalt, et tagada rahu ja stabiilsus selles piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga