Venemaa kaotas ööpäevaga 1250 sõdurit ja 21 tanki | Välismaa

Eesti on taas šokeeritud, kuna Venemaa kaotas ühe ööpäevaga 1250 sõdurit ja 21 tanki. See uudis on kõneaineks kogu riigis, tõstatades küsimusi sõja tegelikust hinnast ja Venemaa sõjalise jõu tõhususest. Kõik jälgivad pingsalt välispoliitilisi arenguid ning muretsevad võimaliku eskaleerumise pärast. Kas see on vaid ajutine tagasilöök või näitab sügavamat probleemi Venemaa sõjalises võimes? Need küsimused kummitavad Eesti elanikke, kelle jaoks on naaberriigi sõjaline aktiivsus alati olnud murettekitav teema.

Oluline kolmapäeval, 6. märtsil kell 8.25:

– Ukraina tulistas alla 38 Vene drooni 42-st;

– Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Ukrainale;

– Ukrainas Kupjanski suunal käivad ägedad lahingud;

– Ukraina sõjavägi: rindejoon on dünaamiline;

– USA välisministeerium: Ukrainal on varuks mõned üllatused;

– Valge Maja: Zelenski pole kunagi palunud saata võõrvägesid Ukrainasse

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit ja 21 tanki.

Ukraina tulistas alla 38 Vene drooni 42-st

Ukraina õhuväe teatel kasutas Venemaa öösel vastu kolmapäeva aset leidnud rünnakus 42 Shahedi tüüpi drooni ja viis raketti S-300. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 38 Vene drooni.

Droonid tulistati alla Dnipropetrovski, Odessa, Hersoni, Hmelnõtskõi, Tšerkassõ, Harkivi, Vinnõtsja ja Sumõ oblasti õhuruumis.

Venemaa tulistas välja raketid S-300 Donetski oblasti okupeeritud alalt, droonid tõusid õhku aga neljas piirkonnas: Tšauda neeme ja Balaklava linna territooriumilt okupeeritud Krimmis, Venemaa Kurski oblasti territooriumilt ja Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt Krasnodari krais.

Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu kolmapäeva ulatusliku droonirünnaku Ukrainale. Kuus tundi kestnud rünnakus käivitus õhuhäire suuremas osas Ukraina oblastitest.

Ukraina väljaannete andmetel katkes rünnaku järel osades Odessa linnaosades elektrivarustus. Kokku leidis aset kaks Vene droonirünnaku lainet Odessale.

Kiievi oblastis töötas Ukraina õhutõrje ning Lääne-Ukrainas asuvas Hmelnõtskõi oblastis kõlasid plahvatused.

Venemaa väed ründasid ööl vastu kolmapäeva droonidega ka Sumõt, tabades mitut linnaosa, teatas kolmapäeva varahommikul oblasti sõjaväeadministratsiooni.

Umbes kell üks öösel kohaliku aja järgi hoiatasid õhujõud Sumõ suunas lendavate Shahedi droonide eest.

Administratsioon teatas, et kõik viga saanud inimesed said arstiabi, kuid ei täpsustanud vigastatute arvu ega tekitatud kahju ulatust. 

Päästetöötajad on linnas endiselt tööl ning rünnaku tagajärjed on alles selgitamisel.

Ukrainas Kupjanski suunal käivad ägedad lahingud

Vene okupatsiooniväed korraldavad iga päev ägedaid rünnakuid Kupjanski suunal, samal ajal Ukraina sõdurite kaitse peab, vahendas portaal Unian kolmapäeval Ukraina kaitseväelase Kõrõlo Sazonovi sõnu.

“Võin rääkida Kupjanski suuna eest, kus tegutseb operatiiv-strateegiline väerühm Hortõtsja (Tauria) 41. brigaad. Nad on kaevunud maasse, ehitanud kindlustusi, sest meie väejuhatus on seda küsimust alati tähtsustanud. Poiste kaitse peab,” ütles ta tele-eetris.

Samas märkis Sazonov, et sõdurid, eelkõige erivägedest ja luurest korraldavad samuti haaranguid.

Sõjaväelase sõnul ründab vaenlane Ukraina positsioone rakettide, mürskude, juhitavate pommide ja miinidega. Ta märkis, et suurtükiväe, droonide ja kaugmaarakettide tähtsus üha kasvab.

“Me töötame samamoodi. Mulle näib, et praegu käib sõda, kus nii meie kui vaenlane hoiame positsioone ja kahjustame üksteist kaugmaarelvade abil,” selgitas Ukraina võitleja. 

Ukraina sõjavägi: rindejoon on dünaamiline

Rindejoon püsib dünaamilisena ja liigub erinevais paigus mõlemas suunas, vahendas portaal Unian kolmapäeval Ukraina operatiiv-strateegilise väerühma Tauria pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi. 

“Meie sõdurid jätkavad vaenlase ohjeldamist. Vajadusel koonduvad ümber. Viivad läbi kaugmineerimist, aktiivseid tegevusi teatud suundades, tekitavad vaenlasele olulist kahju ja hävitavad sissetungijad,” ütles ta telekanalile Kiiev24.

Lõhhovõi sõnul kaotasid venelased Tauria operatsioonitsoonis surnute ja haavatutena ööpäevaga 417 inimest. Hävitati kaks tanki, üheksa soomukit, üheksa suurtükiväesüsteemi, kolm mitmikraketiheitjat, üks õhutõrjesüsteem, 14 sõidukit ja kaks ühikut eritehnikat. Lisaks tulistati alla või neutraliseeriti 329 vaenlase drooni.

Ukraina relvajõudude peastaap märkis õhtuses raportis, et päeva jooksul toimus rindel 76 lahingkokkupõrget vaenlasega. Vaenlane ründas Lõmani, Bahmuti, Avdijivkai, Novopavlovka ja Orihhivi suundades.

Lisaks ei loobu okupandid katsetest tõrjuda Ukraina sõdureid positsioonidelt Dnepri vasakkaldal Hersoni oblastis.

Samal ajal ütles meditsiiniteenistuse kapten, neurokirurg Andrei Huk, et sõjaväelasi on juba hoiatatud Slovjanski ja Lõmani ümberpiiramise ohu eest Donetski oblastis. Ta lisas, et vaenlane kasutab Ukraina kaitsjate vastu keemiarelvi.

USA välisministeerium: Ukrainal on varuks mõned üllatused

Ühendriikides usutakse, et Ukrainal on varuks mõned üllatused, mis aitavad tal lahinguväljal edu saavutada, vahendas portaal Unian kolmapäeval USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Milleri sõnu.

“Usume, et Ukrainal on plaan, mida saab lahinguväljal võidu saavutamiseks ellu viia,” ütles ta briifingul.

Ta meenutas ka järjekordse Vene laeva uputamist Mustal merel.

“Usume, et neil on varuks mõned üllatused,” ütles Miller.

USA riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby on varem öelnud, et Vene diktaatoril Vladimir Putinil on Ukrainale abi tarnimise probleemidest palju kasu ning nende protsesside tulemus on lahinguväljal näha. Ta märkis, et USA toetuseta, millele Ukraina sõjaväelased lootsid, on neil järjest raskem oma positsioone hoida.

Valge Maja: Zelenski pole kunagi palunud saata võõrvägesid Ukrainasse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pole kunagi palunud saata lääne vägesid Venemaa sissetungi vastu võitlema, märkis Valge Maja teisipäeval pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron kordas, et ei välista seda ideed.

“President Zelenski ei palu seda, ta palub lihtsalt tööriistu ja võimeid. Ta pole kunagi palunud välisvägesid oma riigi eest võitlema,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit ja 21 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 420 270 (võrdlus eelmise päevaga +1250);

– tankid 6678 (+21);

– jalaväe lahingumasinad 12 728 (+40);

– suurtükisüsteemid 10 308 (+50);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1008 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 701 (+1);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7921 (+58);

– tiibraketid 1918 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 479 (+56);

– laevad / paadid 26 (+1);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1642 (+12).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Venemaa kaotus 1250 sõdurit ja 21 tanki ühes ööpäevas on murettekitav uudis mitte ainult neile endile, vaid ka nende naaberriikidele, sealhulgas Eestile. See näitab selgelt, et konfliktid ja agressiivne käitumine Venemaa poolt võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii neile endile kui ka nende naabritele. Eesti peab jääma valvsaks ning kindlustama oma julgeolekut, et kaitsta end kõikvõimalike ohtude eest, mis võivad tekkida naaberriikide agressiivse käitumise tagajärjel.