Gaza sõda suurendab veelgi terroriohtu Euroopas | Välismaa

Eestis on suur mure kasvava terroriohu suurenemise pärast Euroopas, eriti pärast viimaseid arenguid Gaza sõjas. Konflikti eskaleerumine on toonud kaasa hirmutava mudakaitsevahendite arvu suurenemise, mis võib kergesti levida ka meie mandril. Euroopa riigid peaksid olema ühtsed ja jõuliselt vastama terroriaktidele, et kaitsta oma kodanikke ja säilitada rahu. Gaza sõda ei mõjuta ainult Lähis-Ida, vaid võib paraku tuua tagajärgi kogu maailmale.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Gaza sõda suurendab veelgi terroriohtu Euroopas, kuna Iisraeli ja Hamasi konflikt on radikaalsete mõtete levikule viljakas pinnas.

Euroopa võimud on juba teatanud, et nurjasid mitu kavandatavat terrorirünnakut. Riigid on nüüd mures võimalike uute terrorirünnakute pärast Euroopas, teatas The Wall Street Journal.

Mullu detsembris vahistas Austria ja Bosnia politsei kaks põgenikerühma. Põgenikud olid pärit Afganistanist ja Süüriast, nad olid relvastatud, sealhulgas ka Kalašnikovi automaatidega. Politsei leidis kahtlusaluste mobiiltelefonidest pilte, mis viitas, et nad kavatsesid rünnata juute ja Euroopas asuvaid Iisraeli sihtmärke. 

Eelmise aasta lõpus hoidsid Saksa võimud aga Kölnis ära terrorirünnaku. Võimud vahistasid siis kolm tadžikki, kes sõitsid ringi autoga, mis oli täis lõhkeaineid. Politsei kahtlustab, et nad plaanisid aastavahetusel terrorirünnakut Kölni katedraali vastu.

Itaalia võimud teatasid aga esmaspäeval, et vahistasid kolm palestiinlast. Võimud kahtlustavad, et need palestiinlased on terroriorganisatsiooni liikmed. Politsei teatas, et kolm kahtlusalust valmistusid ründama Euroopas asuvaid tsiviil- ja sõjalisi sihtmärke. 

Euroopa politseinikud ütlesid, et viimased  intsidendid viitavad sellele, et Euroopas mitte ainult ei kasva terrorioht, vaid see oht tuleb ka uutest allikatest. See teeb julgeolekuagentuuride töö veelgi raskemaks. 

Kui 2015. aastal tabas Euroopat terrorirünnakute laine, siis see oli peamiselt seotud Süürias ja Iraagis tegutseva islamiriigiga. See oht on endiselt alles, aga nüüd kujutavad ohtu veel ka Iraan ja selle rahastatud organisatsioonid, nende hulgas on ka Hezbollah ja Hamas, vahendas The Wall Street Journal. 

Möödunud aastal korraldas Saksa politsei üle kogu riigi haaranguid Hamasi ja sellega seotud organisatsioonide vastu. Saksamaa ja Hollandi võimud vahistasid ka neli inimest, kes väidetavalt said Hamasilt käsu rünnata juutidega seotud sihtmärke Berliinis ja mujal Lääne-Euroopas. Need rühmad on Euroopas õhutanud ka Iisraeli-vastaseid proteste. 

Nii Hamas kui ka Hezbollah kasutavad Euroopat veel ka raha kogumiseks ja levitavad piirkonnas oma propagandat. Hiljutised Hamasi vastu suunatud haarangud viitavad aga sellele, et need rühmitused kavandavad Euroopas mõrvu ja sabotaaže ning need on suunatud peamiselt juutide vastu, ütlesid mitme riigi julgeolekuametnikud. 

Samas tadžikkidega seotud juhtum tekitab muret, et Iraan ja selle liitlased üritavad taas Euroopasse imbuda. Enamik 2015. aastal Pariisi rünnanud terroristidest saabus Süüriast ja Iraagist ning väitsid, et on pagulased. Eelmisel aastal taotles EL-is varjupaika ligi miljon kolmanda riigi kodanikku, mis on suurim arv pärast 2015. aastat. 

Eelmise aasta novembris korraldasid Saksa võimud haarangu Hamburgis asuvasse islamiskeskusesse. Võimud kahtlustavad keskust Hezbollah’ toetamises, Berliin peab Liibanonis tegutsevat rühmitust terroriorganisatsiooniks. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Gaza sõda on tekitanud pinget ja konflikte mitte ainult Lähis-Idas, vaid ka kaugemal, Euroopas. Uued väljakutsed ja ohtud on tekkinud terrorismi leviku tõttu ning see võib ohustada ka meie riigi julgeolekut. On oluline, et rahvusvaheline kogukond töötaks koos, et leida rahumeelne ja kestev lahendus konfliktile ning vähendada terroriohtu kogu Euroopas. Ainult läbi koostöö ja diplomaatiliste jõupingutuste suudame luua stabiilsuse ja rahu nii meie kui ka Gaza konfliktis osalevate rahvaste jaoks.