Vene LNG eksport EL-i langes veebruaris esimest korda alates septembrist | Välismaa

2297297hf3b3t24

Tervitused Eestist! Veebruaris kogesime esmakordselt alates septembrist Vene LNG ekspordi langust EL-i. See uudis on tekitanud palju küsimusi ja huvi nii kohalike elanike kui ka valitsuse poolt. Mis võis olla põhjuseks sellisele langusele ja milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua meie energiamajandusele? Oleme valmis uurima ja analüüsima seda olulist arengut, et mõista, kuidas see võib mõjutada meie riiki ja rahvast.

Euroopa Liidu riigid importisid vähem Venemaal toodetud veeldatud maagaasi (LNG) veebruaris kui jaanuaris, kuid impordimahud on jätkuvalt suuremad kui kaks aastat tagasi. EL-i riigid arutavad Leedu ettepanekut kiirendada Vene LNG-st loobumise protsessi.

EL-i riigid importisid veebruaris 16,6 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi, mis on madalam kui jaanuarikuu 20,1 miljardi kuupmeetri suurune näitaja, kuid kõrgem, kuid Vene LNG import EL-i vahetult enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Toona importis EL 13,2 miljardit kuupmeetrit Vene päritolu veeldatud maagaasi kuus, näitavad Brüsseli mõttekoja Bruegel andmed, mida nägid Financial Timesi ajakirjanikud.

Tegemist on esimese Vene LNG impordi langusega Euroopa Liitu alates eelmise aasta septembrist. Suurimad Vene LNG importöörid on Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa, kuid nende riikide sadamatesse toodud Vene LNG jõuab gaasijuhtmete kaudu ka näiteks Saksamaale, mille tööstusettevõtted kasutavad palju gaasi.

Veel esmaspäeval arutasid EL-i energeetikaministrid Leedu ettepanekut, mille järgi Euroopa Komisjon peaks astuma kiiresti samme, nõudmaks liikmesriikidelt kõikidest Vene fossiilkütustest loobumist 2027. aastaks.

Vastavas tähtajas leppis EL juba varem, kuid nüüd väidavad gaasikauplejad, et Venemaaga sõlmitud pikaajalisi tarnelepinguid pole võimalik üles öelda ilma, et tuleks maksta kopsakat leppetrahvi Venemaale.

Samas ütleb Leedu aseenergeetikaminister Albinas Zananavičius, et Vilniuse arvutuste järgi ainult 60 protsenti imporditavast Vene LNG-st müüakse pikaajaliste tarnelepingute alusel, samas kui 40 protsenti on ostetud vabal turul.

Loe rohkem:  Vene riigiduuma saadik tahab sõja alguspäeva koolides tähistama hakata | Välismaa

“Seda tuleb üle vaadata,” ütleb Zananavičius.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Vene LNG ekspordi langus Euroopa Liitu veebruaris mõjutas esmakordselt alates septembrist. See võib olla seotud mitmete teguritega, sealhulgas maailmaturu hindade kõikumisega ja suurema konkurentsi tekkimisega teistelt gaasiekspordijatelt. Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks võib see tähendada võimalusi uute partnerluste loomiseks teiste gaasitarnijatega ning sõltuvuse vähendamist Venemaa gaasist. Samas tuleb jälgida olukorra arengut ja võimalikke tagajärgi nii Euroopa energiatarnetele kui ka majandusele tervikuna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga