Vene keskvalimiskomisjoni teatel kogus Putin 87 protsenti häältest | Välismaa

2312379hd5a5t24

Estonias, the recent news coming from the Russian Central Election Commission is causing a stir. According to reports, President Vladimir Putin has allegedly gathered an overwhelming 87% of the votes in the recent election. This news has sparked debates and discussions across the country and beyond. Many are questioning the validity of the election results and the democratic process in Russia. As tensions rise, Estonians are closely monitoring the situation, contemplating the implications of Putin’s seemingly unchallenged victory.

Kui tulemused olid kinnitatud 98 protsendis valimisjaoskondadest, kogus Putin sel korral 87,34 protsenti antud häältest, teatas esmaspäeva hommikul Vene keskvalimiskomisjon.

Kommunistide kandidaat Nikolai Haritonov sai ametlikel tulemustel 4,3 protsenti häältest, Venemaa riigiduuma aseesimees Vladislav Davankov sai 3,8 protsenti häältest ja Venemaa liberaaldemokraatliku partei (LDPR) juht Leonid Slutski pidi rahulduma 3,17 protsendiga häältest.

Osavõtt valimistest oli 74,22 protsenti, ütles keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova. 2018. aastal oli väidetav valimisaktiivsus 67,5 ja 2012. aastal 65,3 protsenti.

Vene võimud pidasid niinimetatud presidendivalimisi ka Ukraina okupeeritud aladel. Keskvalimiskomisjoni teatel olevat Putin kogunud seal suurema häältesaagi kui Venemaal keskmiselt: Luhanski oblastis olevat Putini poolt hääletanud 94,1 protsenti, Donetski ja Zaporižzja oblastis samuti üle 90 protsendi ja Hersoni oblastis 88,1 protsenti hääle andnutest. Ka okupeeritud Krimmis ja Sevastopoli linnas sai Putin väidetavalt üle 90 protsendi häältest.

BBC märkis, et okupeeritud aladel Ukrainas kasutati juba Nõukogude Liidus kasutusel olnud meetodeid, et valimisaktiivsuse numbreid võimalikult suurena näidata: nii ei pidanud minema valima jaoskonda, vaid hääletusurn toodi koju; et siiski inimesi ka jaoskondadesse meelitada, pakuti seal tasuta kontserte ja süüa.

Lisaks tavapärasele jaoskondades hääletamisele said venelased oma kodanikukohust täita veel elektrooniliste valitsusteenuste portaali kaudu, mida Venemaa opositsionäärid peavad peaaegu üksmeelselt üheks peamiseks vahendiks lõpptulemuste võltsimisel.

Tšetšeenias kogus Putin väidetavalt aga üle 99 protsendi antud häältest ning Tõvas üle 95 protsendi antud häältest.

Loe rohkem:  Austin: Gaza sõjas on hukkunud üle 25 000 palestiina naise ja lapse | Välismaa

Kui sotsiaalmeedias hakkas levima Altai krai pealinna Barnauli ühe valimisjaoskonna protokoll, mille järgi sai kommunistide kandidaat selles jaoskonnas Putinist rohkem hääli, teatasid kohalikud võimud, et tegemist on veaga ning hääled loetakse üle, vahendab Vene opositsiooniline väljaanne Meduza.

See, et Putin valimised võidab, oli ette teada, kuigi kandidaate oli sel korral peale tema veel kolm. Kui Putin on võimul oma järjekordse ametiaja lõpuni, on ta võimul olnud 30 aastat, mis teeb temast kõige kauem võimul olnud Venemaa valitseja viimase 200 aasta jooksul.

Putin lubas pressikonverentsil sõda jätkata

Vene niinimetatud presidendivalimiste tulemuste avalikustamise järel peetud pressikonverentsis ütles Venemaa autoritaarne juht Vladimir Putin, et ta kavatseb jätkata “sõjalist erioperatsiooni” ehk sõda Ukrainas.

“Ma tahan tänada teid kõiki ja kõiki riigi kodanikke teie toetuse ja usalduse eest,” ütles Putin, lisades, et tema ametlik valimistulemus viitab rahva suurele toetusele “erioperatsioonile”.

Ühtlasi tunnistas Putin esimest korda avalikult üles, et Venemaa ja lääneriikide vahel käisid läbirääkimised vanglas segastel asjaoludel ootamatult surnud Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vabastamiseks.

“Mis puudutab härra Navalnõit. Jah, ta suri. See oli kurb sündmus,” märkis Putin televisioonis pressikonverentsil. Tegemist oli esimese korraga mitme aasta jooksul, kui Putin mainis Navalnõid nimepidi.

“Mõned päevad enne härra Navalnõi surma ütlesid mõned kolleegid mulle, et on mõte vahetada härra Navalnõi mõne inimese vastu, kes on lääneriikides vangis. Ma ütlesin, et olen nõus ühel tingimusel: me vahetame ta välja ja ta ei tule kunagi tagasi. Aga juhtus see, mis juhtus, selline on elu,” rääkis Putin.

Eksiilis elavad Navalnõi toetajad mõistsid Putini sõnavõtu hukka.

Samuti teatas Putin, et oma hääletussedeli rikkunud inimestele võivad järgneda täpsustamata tagajärjed.

“Inimesed, kes rikkusid oma hääletussedelid. Selliste inimestega tuleb tegeleda,” sõnas Putin, lisades, et sellel aktsioonil ei olnud mingit mõju.

Lääneriigid kritiseerisid valimisi

Loe rohkem:  Moskva kontserdimajas toimus tulistamine, hukkus vähemalt 93 inimest | Välismaa

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Venemaa presidendivalimisi ebaseaduslikuks imitatsiooniks ning et Venemaa diktaator simuleerib järjekordselt valimisi. “Ta on võimuhaige ning teeb kõik, et igavesti valitseda,” lausus Zelenski.

“Selles valimiste imiteerimises pole midagi legitiimset ja ei saagi olla. See isik peaks olema Haagis kohtu all. Seda me peamegi tegema,” lisas ta.

Valge Maja kommenteeris, et valimised pole vabad ega õiglased, arvestades, kuidas Putin on vangistanud osa poliitilisi vastaseid ning takistanud teisi kandideerimast.

Saksamaa välisministeerium nimetas valimisi pseudovalimisteks, lisades samuti, et need ei ole ei vabad ega õiglased. “Putini võim on autoritaarne, toetudes tsensuurile, repressioonidele ja vägivallale. “Valimised” okupeeritud aladel Ukrainas on õigustühised ning see on rahvusvahelise õiguse järjekordne rikkumine,” märgiti avalduses.

Suurbritannia välisministeerium märkis, et korraldades Ukraina territooriumil illegaalseid valimisi, näitas Venemaa, et ei ole huvitatud tee leidmisest rahuni. “Suurbritannia jätkab Ukrainale humanitaar-, majandus- ja sõjalise abi andmist, et nad saaksid kaitsta demokraatiat,” teatas välisministeerium.

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles, et Venemaa niinimetatud valimised ei ole vabad ega ausad.

“Putinil puudub igasugune demokraatlik legitiimsus, ta on isevalitseja ja on seda olnud juba pikemat aega. Mingisugust muutust siin toimunud pole. Samas juhib just tema Venemaad ja langetab seal presidendina otsuseid, mille eest peab ta ka rahvusvahelise kriminaalkohtu ees vastutama. Putini õige koht on Haagis,” lausus Tsahkna.

Kõigest sellest hoolimata on oluline märkida, et Venemaa presidendi Vladimir Putini võidu üle ei ole kaugeltki üksmeelt. Paljud rahvusvahelised vaatlejad ja organisatsioonid on väljendanud muret valimiste aususe ja demokraatia puudumise pärast Venemaal. See tõstatab olulise küsimuse selle kohta, kas Venemaal on tõeliselt vaba ja õiglane valimissüsteem ning kas Putini võim põhineb tõelisel toetusel või hoopis autoritaarsel režiimil. Seega tuleb jälgida tähelepanelikult, kuidas see olukord Venemaal edasi areneb ja millised tagajärjed võivad sellel olla nii riigile endale kui ka rahvusvahelisele üldsusele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga