Sikkut: valitsus hakkab tervishoiu rahastamist arutama märtsis või aprillis | Eesti

Tervishoiu rahastamine on alati olnud keeruline ja kriitiline teema, eriti viimase aasta jooksul, kui maailm on silmitsi olnud COVID-19 pandeemiaga. Eestis on tervise- ja tööminister Tanel Kiik teatanud, et valitsus hakkab järgmisel kuul arutama tervishoiu rahastamise küsimust. See otsus on saanud palju tähelepanu ja tekitanud arutelu üle kogu riigi. Kuidas tagada, et tervishoid saaks piisavalt ressursse ja toetust, et vastata kiiresti muutuvatele vajadustele? See on küsimus, mis hakkab märtsis või aprillis vastust otsima.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) kavatseb tervishoiu rahastamise teemaga minna valitsusse märtsis või aprillis. Seni on arutatud näiteks seda, kas ajutisi töövõimetushüvitisi peaks tervisekassa asemel maksma hoopis töötukassa.

Eesti tervishoiusüsteemi senise tasemega ülalpidamiseks on järgmisel aastal vaja suurusjärgus 150 miljonit eurot lisaraha. 2027. aastaks aastaks kasvab see summa aga juba 250 miljoni euroni.

Kui sügisel oli teadmine, et valitsus peab tervishoiu rahastamise arutelud ära juba vana aasta lõpus või nüüd uue aasta alguses, siis nüüd ütles Sikkut, et plaanib tervishoiu rahastamise teemaga minna valitsusse märtsis või aprillis.

“Taustaanalüüsid on olemas ning iseenesest said valitsuse jaoks aasta lõpuga koostatud ka materjalid või memorandum. Ega seal muud konfliktset või keerulist ei ole. Siis tuli juba õpetajate streik ja valitsus tegeles nende teemadega, arutasime, kuidas leida raha hariduse valdkonna jaoks,” ütles Sikkut ERR-ile.

Ministri sõnul on iga kuu olnud arutelud, et valmistada ette eelarve läbirääkimisteks sügisel, osa sellest puudutab ka ajutise töövõimetuse hüvitisi, et kas hakata neid tõstma tervisekassast töötukassasse.

“Sellest otsusest sõltub natuke ka see, milline on vajadus täiendava siirde järele tervisekassas, nii et praeguse seisuga kaks valitsuse arutelu on toimunud, kolmas on aprilli alguses. Praeguse seisuga kaks valitsuse arutelu on toimunud, kolmas on aprilli alguses,” lausus Sikkut.

Sikkut on käinud välja kaks võimalust, kuidas tervisekassale raha juurde tuua. Terviseministri esimene eelistus oleks, kui riik hakkaks tervisekassa asemel kinni maksma laste ravikulusid, nagu see on praegu mittetöötavate pensionäride puhul. Teine võimalus oleks võtta tervisekassalt ära töövõimetushüvitiste ja hoolduspäevade eest maksmine.

“Need lahendused on laual. Lõpuks ongi lihtsalt vaja valitsuse arutelu, et millise stsenaariumi järgi ning millises tempos me hakkame edasi liikuma. Ka see kevadine arutelu on samas teoreetiliselt nende lahendusvariantide üle, rahastamise otsused tehakse kõik eelarve ja riigi eelarve strateegia koostamise raames. Konkreetse rahanumbriga otsust ka tervishoiu jaoks me praegu kevadel ei tee,” ütles Sikkut.

Sikkut ütles, et tervishoiu rahastamine on suuresti seotud ka riigi üldise majanduskeskkonnaga.

“Kui maksulaekumine väheneb ning eelarve üldine olukord on väga pingeline, siis on täiendavate kulude osas keeruline teha otsuseid. Kui keskkond on soodsam ja makse laekub paremini, siis tekib seda otsustamisruumi juurde. Mina näen pigem majanduskeskkonda, kui midagi, mis kas soodustab või võimaldab selle otsuse tegemist,” lausus Sikkut.

Sikkut’s announcement that the government will begin discussions on healthcare funding in March or April is a positive step towards addressing the challenges facing Estonia’s healthcare system. It is crucial that adequate resources are allocated to ensure quality healthcare services for all citizens. By engaging in constructive dialogues and exploring sustainable funding options, the government can work towards improving the overall well-being of the population. It is essential that these discussions lead to concrete actions and reforms that prioritize the needs of patients and healthcare professionals. Healthcare is a fundamental right that should be accessible to all, and it is encouraging to see steps being taken towards achieving this goal in Estonia.