Veebruaris tasub külvata võrseid | Elu

Tere tulemast Eestisse, kus veebruaris tasub külvata võrseid ja tunda elu õitsengut! See aeg aastast on täis uusi võimalusi ja potentsiaali ning just nagu taimed vajavad meie hoolt ja tähelepanu, nii vajab ka meie elu pidevat kasvamist ja arengut. Veebruaris saame anda endale uue hoo ja energia, et panna alus uutele algustele ja unistuste teostamisele. Olgu see aeg täis optimismi ja lootust ning olgem valmis võtma vastu uusi väljakutseid ja võimalusi, mis elu meile pakub. Laskem veebruaril olla meie võrsete külvamise aeg ja avagem end uutele võimalustele!

“Terevisioonis” oli külas OÜ Pisirohe aednik Marit Mäesaar, kes soovitas neile aednikele, kel juba näpud mulla järele kibelevad, külvata veebruaris võrseid ehk pisirohe.

Kõigi seemnete külvamisega tuleks Marit Mäesaare sõnul hetkel veel rahulikult võtta. “Kui ei ole õigeid tingimusi, siis taimed venivad välja ja muutuvad koledaks selleks hetkeks kui neid päriselt on vaja istutada,” sõnas ta. Mõningaid seemneid aga juba täitsa võib mulda panna. “Praegu võiks teha sellist kiiret sööki ehk võiks külvata võrseid ehk pisirohe,” soovitas Mäesaar.

Kõiki taimi ei pea Mäesaare sõnul külvama üldsegi mulla sisse, vaid võib ka külvimatile. Näiteks kui väikses plastkarbis tselluloosimatile puistada brokoliseemned ja neid kergelt veega kasta, siis nädala pärast saab juba esimesed võrsed põske pista. “Muld on lihtsalt selline asi, mis hoiab seda niiskust, aednikule selline tore tööriist. Siin hoiab meil niiskust tselluloosimatt, pärast paneme kasvuhoone kaane ka peale ja kui ilusti kasta, siis nädala pärast saab juba süüa,” rääkis Mäesaar.

Kui üldjuhul tasuks seemnete külvamisega oodata, siis on ka erandeid. Kellel näpud juba kihelevad, siis näiteks võib praegu mulda panna paprika-, tšilli- või füüsaliseemneid. “Väga paljud panevad hästi varakult tomatit ja kurki lihtsalt selleks, et saada võimalikult kiiresti, absoluutselt võib,” sõnas Mäesaar.

Jätkusuutliku aianduse musternäitena tõi Mäesaar välja mullakuubikute masina, mis valmistab ette mullakuubikud, kuhu sisse on hea seemned külvata. “Üks hetk, kui seemned on ilusti idanenud ja väikesed juurekesed hakkavad altpoolt juba paistma, siis tuleb mängu suurem kuubikukene. Väiksema kuubiku paned suurema peale ja siis kasvab see suuremaks, mille saab otse õue istutada,” rääkis Mäesaar.

Igasse kuubikusse tasub panna esialgu vähemalt kaks seemet, juhul kui üks kasvama ei peaks minema. Kui lähevad mõlemad, siis tuleb üks võrse lihtsalt eemaldada. Peale tasub seemnetele puistada kas perliiti, vermikuliiti või ka tavalist mulda. Perliit hoiab lihtsalt niiskust paremini kui muld. Niiskuse hoidmiseks tuleb karbile, kuhu seemned külvatud said, asetada peale ka kaas, kuid seejuures tagada ka õhu juurdepääs, et vältida hallituse teket

Lõpuks võiks iga seemnekarbi juurde ka etiketi lisada, et tublil taimekasvatajal ei ununeks, mis kuhugi külvatud sai. Karbi asukoha puhul peab inimene enda kodu omapärasid teadma. Seemnetest idanevad võrsed vajavad küll valgust, kuid aknalaual võib veebruaris olla veel liiga külm, või kui aknalaua all on täpselt radikas, siis vastupidi liiga soe, mis kuivatab mulla ära. “Tuleb tunda enda koduseid olusid,” sõnas Mäesaar.

Veebruaris tasub külvata võrseid, sest see on ideaalne aeg taimede kasvatamiseks koduaias või kasvuhoones. Varajane külv võimaldab taimedel saada piisavalt päikesevalgust ja soojust, mis on oluline nende kasvuks ja arenguks. Lisaks aitab varajane külv vältida hiliskevadisi külmakraade ja tagab taimedele parema stardipositsiooni suve saabudes. Seega, kui soovite nautida rikkalikku ja mitmekesist aeda suvel, on veebruaris külvamine kindlasti seda väärt.