Värske ohuhinnang võib lettidelt viia paljud suitsumaitselised tooted | Majandus

2303463h121et24

Eestis on tulnud uudiseid, et värske ohuhinnang võib varsti muuta meie lettidelt leitavad suitsumaitselised tooted. See võib tunduda alguses tühine muudatus, kuid tegelikkuses võib see mõjutada meie igapäevaelu ja majandust märkimisväärselt. Uued regulatsioonid võivad tuua kaasa muutusi nii toiduainetööstuses kui ka tarbijate harjumustes. Küsimus on selles, kuidas see mõjutab tubaka- ja toiduainetootjaid ning kuidas see kajastub meie majanduses tervikuna. Kas oleme valmis sellisteks muudatusteks või peame otsima uusi lahendusi?

Kui puidu kuumutamisel tekkinud suits maha jahutada ja kokku koguda, saab omapärase maitseaine – niinimetatud vedela suitsu. Pärast puhastamist sünnib preparaat, mida võib toidu sisse segada või toidule peale määrida ning nõnda jõuavad kaubandusvõrku suitsumaitselised tooted. Preparaadi võib vastavas aparaadis ka uuesti suitsuks muuta. Nii valmivad Eestis paljud suitsutatud tooted.

2014. aastal andis Euroopa Komisjon loa kümne niisuguse preparaadi kasutamiseks. Load pidid kehtima kuni käesoleva aasta alguseni ning kaheksa loaomanikku taotles nende pikendamist.

Eelmise aasta novembris avaldas Euroopa Toiduohutusamet preparaadi kohta uued ohutushinnangud.

“Aastatel 2009 kuni 2012 oli esimene hindamine, mille alusel need load anti,” rääkis ERR-ile regionaalministeeriumi toidu ning sööda keemilise ja bioloogilise ohutuse valdkonnajuht Maia Radin. “Kuid uute lubade hindamisprotsessis on Euroopa Toiduohutusamet kasutanud ajakohastatud metoodikat,” lisas ta.

Ähvardab raku geneetilist materjali

Nüüd kehtib põhimõte, et kui vähemalt üks komponent mingist segust on genotoksiline ehk suudab kahjustada raku geneetilist materjali, siis hinnatakse kogu segu genotoksiliseks. Asja niimoodi vaadates kasutas Euroopa Toiduohutusamet läbivalt väljendit murettekitav.

Kahe preparaadi puhul polnud ametil piisavalt andmeid, et nende ohutuses veenduda. Ülejäänud kuuest leiti vähemalt üks, aga kohati ka mitu genotoksilist ühendit.

“Kõikide kaheksa puhul tehti järeldus, et nende kasutust ei saa pidada ohutuks. Ja kui me räägime genotoksilisusest, siis ei ole sellisele ainele võimalik määrata ohutut taset,” sõnas Radin. Järelikult ei saa Euroopa Komisjon öelda, et lisage taolist ainet ainult näpuotsaga.

Loe rohkem:  Eesti Energia lõpetab äri USA-s | Majandus

Kuna menetlus kestab oodatust kauem, pikendati kaheksa preparaadi kasutusluba kuni juuni lõpuni. “Euroopa Komisjon on ette valmistamas otsuseid, mis saavad nendest ühenditest edasi. Tänase päeva seisuga ei ole eelnõusid veel liikmesriikidega jagatud,” ütles Radin.

Viinerid, sardellid, keeduvorstid

Euroopa Toiduohutusameti andmetel lisatakse suitsutuspreparaati nii liha-, kala- kui ka juustutoodetele.

Eesti poodides võib leida näiteks suitsumaitselist heeringafileed, erinevaid kastmeid ja kartulikrõpse.

Eesti Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potisepp märkis, et seni on suitsutuspreparaatide kasutamist nii-öelda naturaalsest suitsutamisest ohutumaks peetud. Tema sõnul kasutatakse meil seda preparaati peamiselt lihatoodetes.

“Viinerid, sardellid, keeduvorstid,” loetles Potisepp. “Ja seda tehakse sellepärast, et inimestele lihtsalt meeldib suitsumaitse,” lisas ta.

Potisepp märkis, et kui Euroopa Komisjon suitsutuspreparaatide kasutuslube ei pikenda, nõuab see näiteks Maag Grupilt miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulusid. Lihtsustatult tuleks preparaatide kasutamise asemel minna tagasi nii-öelda päris suitsutamise juurde.

Maag Grupile kuuluvad muu hulgas Rakvere lihatööstuse, Ranna-Rootsi lihatööstuse ja Talleggi kaubamärgid.

“See võib tähendada päris suurt muudatust,” sõnas Potisepp. “Ja kindlasti võtab see aega enne, kui antud ettevõte saab sellist investeeringut teha. See saab olema valus, ma ei taha selle peale mõeldagi.”

Ettevõtted loodavad kuni 10-aastast üleminekuaega

Regionaalministeeriumile saadetud kirjas märkisid toiduainetööstuste liit ning põllumajandus- ja kaubanduskoda, et suitsutuspreparaatide kohene keelustamine kõrvaldab turult mitmed AS-i Maag toodetavad viinerid, sardellid ja grillvorstid.

“Koos tootmisliini ja vedelsuitsul töötavate suitsutusahjude seiskamisega kaotaks töö kuni 100 töötajat,” seisab kirjas.

Potisepp rõhutas, et ohutus on oluline ka toidutootjatele. “Euroopa Toiduohutusamet on oma hinnangutes võtnud eriti viimastel aastatel positsiooni olla suhteliselt range ehk pigem reageerida samm üle kui samm alla,” märkis ta samas.

Potisepa sõnul sõnul loodavad Eesti toiduainetööstused, et kui Euroopa Komisjon suitsutuspreparaatide kasutuslubasid ei pikenda, taotleb regionaalministeerium neile ainetele võimalikult pikka, kuni 10-aastast üleminekuaega.

Loe rohkem:  Omavalitsused biogaasil sõitvaid busse välja vahetama ei torma | Majandus

See annaks vorstitootjatele aega oma seadmed välja vahetada ning suitsutuspreparaatide tootjad saaksid välja mõelda tehnoloogia, mis segu kahjulikest ainetest puhastaks.

Ministeerium: tulevikus võivad turule tulla uued ja ohutud tooted

Potisepa andmetel võib loa andmise või mitteandmise otsus sündida juba aprillis. Maia Radin ütles, et otsus tehakse liikmesriikide hääletusel.

Missugune on Eesti seisukoht, pole veel selge.

Radini kinnitusel tuleb enne seisukoha võtmist ära oodata komisjonis sündiv eelnõu ning kaaluda päris mitut asjaolu. “Üks asi on kindlasti see, milline risk ja oht on tarbija tervisele. Aga siin võetakse arvesse ka seda, millised on majanduslikud mõjud,” sõnas Radin.

Radin lisas, et kui praegu turul olevad suitsutuspreparaadid keelatakse, ei tähenda see, et aegade lõpuni saab suitsumaitset ainult päris suitsuahjudest. Tulevikus võivad tulla uued ja ohutumad suitsutuspreparaadid.

“Kui nüüd nende preparaatide tootjad leiavad lahenduse, suudavad seda rohkem ära puhastada ja on ka olemas andmed, mis kinnitavad, et see toode on ohutu, siis on võimalik tootega turule tulla,” ütles Radin. “Ja käitlejad, kes neid on kasutanud, saavad siis neid uuesti kasutama hakata.”

Kokkuvõttes võib öelda, et värske ohuhinnang suitsumaitseliste toodetele võib tulevikus kaasa tuua nende toodete müügi languse Eestis. Tarbijad on muutumas üha teadlikumaks tervisest ning võivad eelistada tervislikumaid alternatiive suitsutatud toodetele. See omakorda võib mõjutada nii tootjaid kui ka kauplusi, kes müüvad selliseid tooteid. Seega on oluline, et ettevõtted teeksid pidevalt uuringuid ja uuendaksid oma tootevalikut vastavalt tarbijate vajadustele ja soovidele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga