Vanglad soovivad õigust kinnipeetavate külaliste taustakontrolliks | Eesti

Eestis seisab vanglate süsteem silmitsi väljakutsega tagada kinnipeetavate turvalisus ja kaitsta ühiskonda kurjategijate eest. Seetõttu on vanglad hakanud nõudma külaliste taustakontrolli, et tagada, et külastajad ei kujuta endast ohtu ega võimalda kuritegelike tegevuste jätkumist vangla seinte vahel. See samm on vajalik nii kinnipeetavate kui ka ühiskonna turvalisuse tagamiseks ning näitab vanglate pühendumist professionaalsusele ja julgeolekule.

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu annaks vanglatele senisest avaramad võimalused kontrollida kinnipeetavatega kohtuvate inimeste tausta. Ministeeriumi kinnitusel aitaks see vältida narkootikumide levimist vanglatesse.

Üle poole kinnipeetavatest on sõltuvushäiretega ja sestap peab justiitsministeeriumi asekantsler Rait Kuuse väga oluliseks, et vanglad kõikvõimalikest keelatud ainetest puhtana hoitaks.

“Vangla territooriumil saab kogu taasühiskonnastav tegevus toimuda ainult siis, kui seal on turvaline, kui seal puudub ligipääs erinevatele joovastavatele ainetele ja ohtlikele esemetele,” rääkis Kuuse. “Ja paraku me näeme, et külastajad on üks peamisi riske, kus üritatakse vangla territooriumile tuua erinevaid aineid ja esemeid alates narkootikumidest ja lõpetades keelatud kommunikatsioonivahenditega.”

Kuuse sõnul muudab vanglate tööd raskemaks ühiskonna üha tolerantsem suhtumine narkootikumidesse. Abiks pole ka külastajate väärikust kaitsvad kohtulahendid.

“Näiteks eelmisest aastast alates kõikide külastajate põhjalik läbiotsimine ei ole kohtupraktika tulemusena võimalik,” sõnas Kuuse. “See omakorda tähendab, et tegelikult vanglad on inimeste poolt sinna toimetatavate asjade osas veelgi suurema surve all.” 

Hiljuti justiitsministeeriumis valminud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et isegi, kui kokkusaamine toimub klaasist vaheseinaga, võib külaline kaasavõetud aine näiteks tualettruumi peita nii, et seda koristav kinnipeetav saab ained hiljem adressaadini viia. 

Sotsiaalmeediakontod ja teiste uurimisasutuste kogutud andmed

Seletuskirjaga seotud eelnõu ise räägib taustakontrollist. Kuuse ütles, et suuri sisulisi muutusi seadusemuudatus ei tähenda ning pigem soovib ministeerium seniseid reegleid täpsustada, et kõigile oleks selge, mida tohib ja mida ei tohi kontrollida.

Eelnõu tooks vangistusseadusesse punkti, mis lubab otsesõnu teha taustakontrolli neile, kes vangiga kohtuma tulevad. Seadus kirjeldaks, missuguseid andmeid tohib taustakontrolli käigus töödelda. Ministri määrus paneks täpsemalt paika, kui ulatuslikule kontrollile alluks vangla töötajad, teised vangla ruumides liikuvad inimesed ja kinnipeetavate külalised.

Töötajate puhul on loetelu pikem. Nii näiteks saaks vanglateenistus kontrollida, kas neile töölesoovija või vanglateenistuse kolledžisse pürgija on viimase viie aasta jooksul käinud Venemaal. Uurida saaks sedagi, ega inimene pole alkoholiga liialdades politsei ette sattunud.

Kinnipeetavate külalisi puudutavas nimekirjas on muu hulgas sotsiaalmeedia kontode andmed, isiku seotus majandustegevusega, andmed selle kohta, kas isik on mõnes käimasolevas kriminaalasjas kahtlustatav ning missuguseid narkootikumidega seotud väärtegusid on ta viimase kümne aasta jooksul toime pannud. Lisaks vangla ja teiste uurimisasutuste andmed, mis võimaldavad tuvastada inimese suhteid kuritegevusega seotud isikutega.

Taustakontrolli tulemustest võib sõltuda, kas inimene kokkusaamisele lubatakse.

“Meil on ka võimalus kasutada klaasiga eraldatud kokkusaamist,” sõnas Kuuse. “Küll aga me peame olema valmis väga täpselt põhjendama, miks me siis ei luba vahetult kokku saada. Ka see on viimase paari aasta uus kohtupraktika meile,” lisas ta ning märkis, et taustakontrolli tulemustest võib põhjendamisel abi olla.

Riigikohus on murelik

Eelnõule tagasisidet andnud õiguskantsleri kantselei kiitis ministeeriumit taustakontrolli sätete täpsustamise eest ja märkis, et ei näe probleemi selles, kui põhjalikum taustakontroll tehakse vanglateenistusse kandideerivatele inimestele.

“Küll aga on jätkuvalt kaheldav, kas niivõrd laiaulatuslik andmete kogumine muude vanglaga kokkupuudet omavate isikute kohta on proportsionaalne,” kirjutas õiguskantselei kantselei direktori Olari Koppel.

Riigikohus märkis, et kokkusaamisele tulijate taustakontroll tekitab neis küsimusi. Kohus selgitas, et kokkusaamised on olulised nii kinnipeetavate kui nende lähedaste jaoks.

“Isegi kui kokkusaamisele tulijaid isikuandmete töötlemisel korrektselt informeerida, ei ole neil selle osas valikuvabadust, kui kokkusaamine on nende põhiõiguste teostamiseks vajalik,” märkis kohus. “Samuti ei tohiks sellel olla jahutavat mõju kinnipeetavate võimalusele vanglaväliselt suhelda.”

Seda, et taustakontrolli pärast võib kohtumisest loobuda mõni kinnipeetava lähedane, kes ise on seadusega pahuksis olnud, Kuuse suureks probleemiks ei pea.

“Kui kasulik taasühiskonnastamine on sarnase käitumisega inimestega väga lähedane lävimine, selles võib natuke kahelda, et kas see väga hea tuleviku õiguskuulekuse tagaja on,” selgitas Kuuse.

Ta lisas, et iga kaasust vaadatakse eraldi ning märkis, et praegu riigikogu käes olev vangistusseaduse eelnõu võib näost-näkku kohtumisele alternatiive pakkuda. 

“Selle tulemusena on võimalik kohtuda kinnipeetavatega ka videokohtumise teel. Mis omakorda võtab need riskid maha, millest siin eelnõus rohkem räägitakse,” sõnas Kuuse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti vanglad on huvitatud kinnipeetavate külaliste taustakontrollist, et tagada vangla turvalisus ja kaitsta kinnipeetavate õigusi. See protseduur aitab ennetada võimalikke ohustamisi ja tagab, et vangidele antakse külastusõigus vaid usaldusväärsete isikutele. Külaliste taustakontroll on oluline osa vangla turvameetmetest ning aitab kaasa kinnipeetavate rehabilitatsioonile ja turvalisusele vanglas. See on oluline samm Eesti vanglasüsteemi arengus ja jätkuvas püüdluses tagada kinnipeetavate heaolu ja turvalisus.