“Impulss”: TÜ kliinikumi EMO eksjuhi läbipõlemise lugu | Eesti

586661hd10et24

“Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna endise juhi Haide Juhi kogemus läbipõlemisest kõneleb sügavalt ja kõnekalt. Tema võitlus kurnatuse ja emotsionaalse ammendumisega on tõeliselt liigutav ning annab lootust ja inspiratsiooni kõigile, kes võitlevad sarnaste probleemidega. Impulss on lugu, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja kutsub üles mõtlema tööstressi ja vaimse tervise olulisusele. See on lugu, mida tasub kuulata ja jagada, sest tänase kiire elutempo juures on oluline õppida enda tervist hoidma ja ennetama.”

Saates räägivad TÜ kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arst Nõmm ja tema õde, samas osakonnas töötav Külli Põder, kuidas doktor Nõmm põles osakonnajuhina ereda leegiga läbi. Vastutusrikkas ametis olnud pikaaegse juhi karikas täitus ühel hetkel niivõrd, et ta lahkus päeva pealt ametist.

53-aastase Kuido Nõmme lugu algas nagu paljudel meedikutel. Arstiteaduskonnas õppides töötas ta põetajana reanimatsiooniosakonnas. Tõelise kire avastas doktor Nõmm, kui hakkas Vigalas perearstitöö kõrvalt sõitma kiirabi. Seejärel viis teekond ta juba erakorralise meditsiini osakonda, kus ta tegi kiiresti karjääri – temast sai osakonna juht.

“Asusin tööle ja eks sellega siis ka kindlasti koormus tõusis, vastutus tõusis ja elu läks selles mõttes ka nagu raskemaks. Sa pead juhtima, otsuseid vastu võtma. Samal ajal meditsiinis on tavapraktika, et juht ei ole mitte ainult juht, vaid on osakoormusega juht ja osakoormusega jätkab siis oma põhi- ehk ravitööd,” rääkis Nõmm.

Nii jätkas ka tema poole kohaga juhina, teise poole kohaga oli ta raviarst. Selline enda jagamine kahe rolli vahel kestis kümme aastat.

“Inimesi on ju puudu ja inimesed jäävad haigeks, inimestel jäävad lapsed haigeks. Peale oma põhikoormuse tekib ka kohe kohustus reageerida ja olla valimis reageerima ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetuseti,” kirjeldas Nõmm juhitöö argipäeva.

Lõppeks tähedas see, et mõnel kuul tegi ta kuni 400 tundi tööd, kuigi tavaliselt töötavad inimesed keskmiselt kuus 168 tundi.

“Kurb praktika on see, et osakonnajuhid sageli võtavad selle kohustuse enda peale ja teevad siis ka need lisavalved ära. Keegi peab ju valvama ja keegi peab selle töö ära tegema. Kui patsient tuleb oma probleemiga, peab keegi ta ju vastu võtma – ei saa poodi kinni panna.”

Loe rohkem:  Prokuratuur esitas Heldnale, Vaherile ja Alaverele süüdistuse | Eesti

Juhitööga kaasnesid ka kohustused, mis nii meeldivad polnud, nagu koormav paberitöö ja bürokraatia. Tasapisi hakkas Nõmm tundma väsimust, mis viis selleni, et tal oli enda sõnul keeruline hakkama saada igapäevaeluga. Samuti kannatasid suhted kolleegidega.

“Väsinud inimene ikka on kergemini ärrituv. Tekivad kergemini konfliktid,” nentis ta. Seejuures tunnistas Nõmm, et meditsiinis ongi mürgisem töökeskkond ja rohkem konflikte.

“Üks põhjus kindlasti on ületöötamine. Teiseks, sellised, noh, traditsioonid, et kui meil kuskil juhtide tasemel on seda mürgisust ja toksilisust, siis seda aktsepteeritakse teinekord isegi aastaid.”

Nõmme õde Külli Põder kinnitas, et Nõmme puhul tuli äkilisust juurde. “Ta muidu on ka äkilisem, aga võib-olla siis oli seda rohkem. Kuido kindlasti on karmikäelisem. Ta suht otse ütleb välja, mis ta arvab või teeb. Aga sellist osakonda pole kerge juhtida.”

Lisaks tunnistas Nõmm, et töötades iga päev abivajavate inimestega, hakkas temast kaduma igasugune kaastunne. Ta nimetab seda kaastundeväsimuseks.

“Ületöötanud meditsiinis on sage, et kaastunne langeb, langeb ja lõpuks võib langeb sinna, kus ta ei peaks olema ehk liiga madalale.”

Õe sõnul ei õnnestunud Nõmmel panna tööd pausile isegi siis, kui nende ema suri.

“Oleks tahtnud temalt õena rohkem tuge. Kindlasti me mõlemad saime sellist tuge üksteiselt, aga kuna tema töö oli väga pingeline, et võib-olla tal endal jäi vähem seda aega maha võtta, näiteks ema surmagagi leppida, sest sul ju kogu aeg tuleb teisi asju peale, pereasjad ja kõik. Et seda kõike on nagu palju võib-olla sellel ajal,” rääkis Põder.

Arstiameti kõrval jäi Nõmmel üha vähem aega isiklikuks elus. Kõik lõppes sellega, et ta lahutas ligi 13 aastat kestnud abielu, kuhu oli sündinud kolm last.

“Kindlasti üks etteheide oli, et ma töötan palju, pühendun rohkem tööle kui kodule, abikaasale, lastele, mis kindlasti osaliselt oli õige,” möönis Nõmm. Õde Külli lisas, et Nõmme toonane abikaasa on medõde ning ka õetöö pole kerge.

Pärast lahutust tekkisid Nõmmel harjumused, mis vaid lisasid läbipõlemisele hoogu. Nõmm nentis, et tal võis olla depressioon, ent tüüpilise Eesti mehena ei läinud ta arsti juurde.

“Võib-olla mingi moment tegid tõesti veel rohkem tööd, et matsid ennast töösse,” arutles ta tagantjärele. Lisaks hakkas ta uuesti suitsetama, söömise tõttu lisandus kaalu. “See käib üldse sageli öövalvetega kaasas, et öövalvet tegevad inimesed sageli söövad öösel, kui peab üleval olema, et oleks lihtsalt midagi teha.”

Loe rohkem:  "Impulss": rangemad sanktsioonid aitaksid ettevõtjatel Vene äri lõpetada | Eesti

Külli Põder leiab, et kuigi vend peaks end rohkem säästma, siis seda ta ei oska. “Arstid ise ju peaks eriti tundma ja teadma, aga nad kihutavad edasi.”

Nõmm tõi välja, et järjest rohkem on leidnud kinnitust, et ka hormonaalsel tasemel tekivad öövalvetes muutused. “Stressihormoonid lähevad üles ja see omakorda põhjustab söögiisu tõusu ja kaalutõusu.”

Veel ühe uue harjumusena põgenes Nõmm arvutimängude maailma. Viimaks hakkasid ka kõrvalseisjad Nõmme seisundile tähelepanu juhtima.

“Oli momente, kus teised ütlesid, et kuule, see asi on halvasti. Sa saad küll, aga ei taha ju niimoodi järsku seda stepslit seinast välja rebida. Kui oled aastaid niimoodi teinud, on teistmoodi teha raske,” meenutas Nõmm.

Ühtlasi tunnistas Nõmm, et tundis end kohati meditsiinisüsteemis väärtusetuna. “Kui sa ikkagi üritad mingeid asju aastaid muuta ja sa näed, et pingutad ja pingutad, aga midagi ei muutu, siis see kohati tekitab sellist mõttetuse frustratsioonitunnet kindlasti.”

Just mõttetuse tunne, võimetus olulistes asjades, näiteks osakonna rahaküsimustes, kaasa rääkida, oligi põhjus, mis viis lahkumisavalduseni. Selle otsuse tegi Nõmm 2018. aastal koosolekulaua taga, kus otsustati erakorralise meditsiini osakonna finantsasju.

“Oligi, et nüüd on kõik, nüüd aitab – siit ma edasi rohkem ei lähe ja sisuliselt läksin nurga taha, kirjutasin avalduse, et palun minu administratiivkohustused lõpetada, ja kõndisin minema,” rääkis Nõmm.

“Impulss” on ETV eetris teisipäeval algusega kell 20.

Lõpetuseks võib öelda, et “Impulss”: TÜ kliinikumi EMO eksjuhi läbipõlemise lugu” on sügavalt liigutav ja oluline film teadmiste jagamise, psühholoogilise abi vajaduse ja enesehoolduse tähtsuse osas. See toob esile kui oluline on mõelda vaimse tervise hoidmisele ning toetada neid, kes iga päev teiste inimeste abistamisega tegelevad. EMO eksjuhi lugu annab julgust olla avatud oma tunnetele ning otsida abi, kui seda vajad. Selle filmi sõnum jääb kõlama ning paneb mõtlema, kuidas saaksime paremini toetada üksteist nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga