“Välisilm”: ühiskonna surve sundis Geert Wildersi Ukrainat toetama | Välismaa

2294853h2a1dt24

Tere tulemast Eestisse! Meie tänaõhtuses uudistesaates „Välisilm” räägime Hollandi poliitiku Geert Wildersi üllatavast käigust toetada Ukrainat surve all. See otsus on põhjustanud laialdast vastukaja nii Euroopa poliitikaringkondades kui ka kodumaal Hollandis. Kas see on osa suuremast poliitilisest mängust või näitab Wildersi tõelist veendumust? Läheme sellele teemale järele uurima ja analüüsime, milliseid tagajärgi võib see tuua nii Hollandile kui ka rahvusvahelisele kogukonnale. Oleme valmis avama lõkke, juba alustame!

Eelmise aasta novembris võitis Hollandi valimised paremäärmuslik Geert Wilders, kes lubas Ukraina relvaabi lõpetada. Kolme kuu jooksul ei ole suutnud ta valitsust moodustada, ent Ukraina küsimuses on ühiskonna survel tema seisukohad muutunud.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia eeskujul sõlmis Holland eelmisel nädalal julgeolekugarantiide leppe Ukrainaga.

“Anname Ukrainale sel aastal vähemalt kahe miljardi euro eest sõjalist abi. See viib meie toetuse kokku 6,3 miljardi euroni. Ja me otsime pidevalt, mida muud saaksime teha, et Ukrainat aidata. Täna teeme koos suure sammu allkirjastades kümneaastase julgeolekugarantiide leppe kahe riigi vahel. See on samm, mis demonstreerib Hollandi pikaajalist pühendumust Ukraina julgeolekule ja vabadusele,” rääkis Hollandi peaminister Mark Rutte.

Kahest miljardist ligi 250 miljonit eurot kulub Tšehhi plaanile soetada 800 000 mürsku väljastpoolt Euroopa Liitu. Kokku on nende selleaastane panus umbes sama suur kui Prantsusmaal viimase kahe aasta jooksul kokku.
Kõik see on toimunud peaminister Mark Rutte juhtimisel, kes on kõige tõenäolisem järgmine NATO peasekretär. Ent viimase kolme kuu jooksul on Hollandis valitsust üritanud moodustada hoopis üks teine poliitik – Geert Wilders.

Enne valimis lubas Wilders, et tema võidu korral lõppevad relvasaadetised Ukrainale. Kuid see teema on Hollandi ühiskonnas nii oluline, et ilma Ukraina toetamiseta ta peaministriks ei saa.

Loe rohkem:  Von der Leyen teatab soovist uuesti kandideerida Euroopa Komisjoni presidendiks | Välismaa

“Geert Wilders ei saa peaministriks ega ka valitsuse liikmeks kui ta Ukrainat ei toeta. Kaks kolmandikku või enamgi parlamendist tahavad Ukrainat toetada relvade ja rahaga. See oleks ületamatu probleem kui ta jääks oma vana nägemuse juurde Ukraina küsimuses. Ja seepärast on ta teinud järeleandmise ja muutuse eelmisel nädalal. Ta ütles, et okei, oleme selle vastu, aga räägime Ukraina toetamisest kui teised erakonnad seda tahavad. Geert Wilders on öelnud, et see on osake läbirääkimistest. See on pööre,” ütles ajalehe Algemeen Dagblad poliitikareporter Niels Klaassen.

Wilders kirjutas oma seisukohamuutusest sotsiaalmeediaplatvormil X, ent nentis seda ka teleintervjuus.

“Me nüüd tõepoolest räägime võimalikust toetusest Ukrainale. Loodan, et teised erakonnad on sama kiired, sest siiani oleme meie ainsad, kes on järele andnud. Loodan, et seda mõistavad ka teised erakonnad,” ütles Wilders.

Samas on Wilders kritiseerinud julgeolekugarantiide lepingut, mille Rutte eelmisel nädalal sõlmis. Seega on küsimus, kas peaministriks saades oleks tal võimalik keerata tagasi näiteks F-16 hävitajate Ukrainale andmine.

Eesti suursaadiku Hollandis Lauri Kuusingu hinnangul mitte, sest Hollandi ühiskond seda ei toetaks.

“Seda nähakse sarnaselt meile. Vene oht kui suurim oht on siin teadvustatud selle viimase kahe aasta jooksul. See on täiesti uus. Varasemalt elasid Hollandlased eemal oma heaoluühiskonna mullis. See on meie jaoks kindlasti märkimisväärne muutus,” ütles Kuusing.

Seega ei tasu karta, et Holland võiks Euroopa Ülemkogu laua taga hakata Ukraina küsimuses koos Viktor Orbaniga hääletama. Küll aga on see endiselt võimalik teistel teemadel. Eriti arvestades, et Wildersi toetus peale valimisi on kasvanud.

“Mis on hollandlaste jaoks ikkagi teema number üks on migratsioon. Ja võib-olla Geert Wildersi puhul on ta nii paljud asjad pannud n-ö sügavkülma ootele. Hoidnud oma positsioone neutraalsena just selleks, et ta saaks moodustada valitsuse ja viia ellu lubadused, mis ta andis migratsiooni ohjamiseks,” lausus Kuusing.

Loe rohkem:  Trumpi fännid võivad raharaskustes ekspresidendile anda 3,5 miljardit | Välismaa

Koalitsiooni on Wilders moodustada üritanud kolme parempoolse erakonnaga, ent mõni nädal tagasi loobuti läbirääkimistest. Et siis uuel nädalal alustada nullist ja täpselt samas koosseisus.

“Meil olid valimised novembris. Tulemus oli väga selge. Geert Wildersi Vabadusepartei on kõige populaarsem erakond. Erakondadel tuleb temaga koostööd teha moel või teisel – nad praegu uurivad seda teist võimalust. Nad peavad minema koalitsiooni läbirääkimiste tuppa, üksteisega rääkima tunde ja tunde ning saama ja ära andma. See on tavapärane Hollandi poliitika, aga see võtab veidi aega,” ütles Niels Klaassen.

Seega poleks ka imekspandav kui valitsuse moodustamine kestaks veel kolm või ka kuus kuud.

Lugu Geert Wildersi toetusest Ukrainale näitab, kuidas ühiskonna surve võib poliitilisi juhte mõjutada. Kuigi Wildersil oli alguses teine seisukoht, pidi ta muutma oma seisukohta avaliku arvamuse surve tõttu. See näitab demokraatia olulisust ja rõhutab kodanike võimu poliitiliste otsuste kujundamisel. Ühiskondlik aktiivsus ja teadlikkus on võtmetähtsusega poliitiliste juhtide vastutusele meeldetuletamisel ning sellele, et nende tegevus peegeldab ühiskonna tahtmist ja väärtusi. Wildersi juhtum on heaks näiteks sellest, kuidas demokraatlikud protsessid toimivad ja kuidas rahva hääl suudab poliitikat mõjutada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga