“Välisilm”: Scholzi vastuseis Tauruste saatmisele pälvib kriitikat ka Saksamaal | Välismaa

2313207h0892t24

Tensions rise in Estonia as Scholz’s opposition to sending troops to Taurust, Germany garners criticism from both sides. The decision to withhold support for the mission has sparked a heated debate among political leaders and citizens alike. As Estonia grapples with the implications of this controversial stance, questions arise about the country’s commitment to its NATO allies. With all eyes on Scholz and the future of Estonia’s foreign policy, the consequences of this decision could have far-reaching repercussions both at home and abroad.

Venemaa saatkonna ette Berliinis on Ukraina toetusplakatite kõrvale tekkinud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mälestuseks toodud lillekuhjad. Kõrvuti olevatel plakatitel nõutakse Venemaale demokraatiat ja Ukrainale relvi enese kaitsmiseks agressori vastu. Märgiliseks küsimuseks on Saksamaal seekord saanud võimsate kaugmaarakettide Taurus saatmine.

“Minu jaoks ei ole vastuvõetav saata suure tegevusraadiusega relvasüsteem ja mitte mõelda, kuidas seda kontrollida. Kui tahta kontrolli, siis ainus võimalus selleks on Saksa sõdurite kaasamine ja see on minu jaoks välistatud. Ma olen oma seisukoha selgelt välja öelnud. Mina olen kantsler ja sellepärast on see nii,” lausus Scholz (SPD).

Teiste parteide poliitikud ja analüütikud näitavad üsna üksmeelselt näpuga liidukantsleri peale ja ütlevad, et oma sõnade ja tegudega kahjustab ta Ukraina vabadusvõitlust ja ei paku seda tuge, mida Ukraina praegu läänelt vajab.

“Scholz ütleb, et Ukraina ei tohi kaotada ja meie ütleme, et Ukraina peab selle sõja võitma. Selles on suur vahe. Öeldes, et me ei tohi kaotada, sa ainult pikendad sõda ja annad Putinile hea põhjuse sõda eskaleerida,” märkis Bundestagi Euroopa Liidu komisjoni esimees Anton Hofreiter (Rohelised).

“Tema käitumine ähvardab rahu ja vabadust ning Ukraina enesemääramist. See lähenemine pärineb rahuliikumisest. Tema arusaam on, et me peame pingeid leevendama ja Venemaad rahustama. Ta usub, et on parem mõelda tulevikust Putiniga selle asemel, et oleks vaba Ukraina ja Venemaa, mis peaks end uuesti organiseerima,” lausus Bundestagi väliskomisjoni liige Roderich Kiesewetter (CDU).

Loe rohkem:  Sõja 751. päev: Vene raketirünnakus Odessale sai surma 20 inimest | Välismaa

“Euroopa vastuse puudus sellele sõjale on olnud šokeerivalt pettumust valmistav. Scholz keeldub seda juhtimast, Saksamaa on tõepoolest hakanud asju saatma ja tõusnud suuruselt teiseks aitajaks ning jõudnud tasemele, mida keegi ei oodanud, aga Scholzi stiili tõttu ei tundu see juhtrolli võtmisena, ei näe niimoodi välja ja ei toimi nõnda. Ja siis on (Prantsusmaa president) Macron, kes ei anna piisavalt relvi ja seda, mida Ukraina tegelikult vajab, aga jookseb sellegipoolest liitlaste ees,” rääkis Saksa Marshalli Fondi analüütik Rachel Tausenfreund.

Ühtse ja jõulise hääle leidmine Euroopas Ukraina toetamiseks on seda olulisem, mida enam kuivab kokku USA toetus.

“Olukord on praegu tõsine, meil käib Euroopas sõda ja inimesed ootavad, minu meelest õigusega, et Saksamaa kantsler ja Prantsusmaa president saaksid omavahel läbi, teeksid koostööd ja näitaksid Putinile, et lääs on ühtne. Nad ilmselgelt ei tee seda praegu,” ütles Süddeutsche Zeitungi parlamendikorrespondent Daniel Brössler.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on viimastel nädalatel korduvalt rääkinud, et Venemaa ei tohi seda sõda võita, tegu on eksistentsiaalse ohuga Euroopale ja endale ei tohi punaseid jooni tõmmata. Selle retoorika taga näevad analüütikud ühe põhjusena ka Euroopa valimiskampaaniat. Saksamaal näib valimiste lähenemine hoopis vastupidise tulemuseni viivat.

“On üldiselt teada, et kantsler ei ole praegu eriti populaarne. Kõik arvamusküsitlused näitavad, et inimesed on rahulolematud majandusliku olukorraga, koalitsiooni tööga, sellega, kuidas kantsler juhib või ei juhi. Aga huvitaval kombel on teema, millega inimesed on üsna rahul, see, kuidas ta tegeleb Ukraina sõja küsimusega ja abi andmisega. Siin ütlevad paljud inimesed, et ta toetab Ukrainat, aga ettevaatlikult, ta kontrollib seda ja vaatab, et me ei satuks sõtta,” ütles Brössler.

Loe rohkem:  Biden lubas Venemaa ees mitte kummardada | Välismaa

Nii on see, mis paljude kriitikute jaoks puudusena tundub, paljude sakslaste, eriti sotsiaaldemokraatide toetajate jaoks hoopis vooruseks osutunud. 58 protsenti sakslastest on viimase arvamusküsitluse järgi ka Tauruste saatmise vastu. Ehk Olaf Scholz lihtsalt tunneb oma valijat?

“Ma arvan, et riigijuht saab mõjutada avalikku arvamust üsna olulisel määral. Ta alustas oma pöördepunkti kõnega, kui ta oleks selles suunas tugevalt ja järjepidevalt jätkanud, siis oleks ta saanud Saksamaa avalikku arvamust veelgi enam mõjutada, aga praegu näeme me poliitikat, mis käib avaliku arvamuse sabas,” nentis Tausenfreund.

Saksa ajakirjanduses arutatakse, kas kantsler on hakanud valmistuma valimisteks rahukantsleri loosungi all.

“Valimistest on veel vara rääkida, need leiavad aset pooleteise aasta pärast. Loodetavasti on Ukraina selleks ajaks teinud edusamme, aga Saksa kodanikud võivad olla kindlad, et kantsler on väga ettevaatlik, vältides Saksa kaitseväelaste osalust sõjas,” lausus Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liige Nils Schmidt (SPD).

“Meil käib Euroopas sõda ja Saksamaa on abi suuruselt teine Ukraina toetaja, kuidas saaks ta olla rahukantsler. Aga ma olen üsna kindel, et ta hakkab valimiskampaania ajal rääkima sellest, et tema on see, kes käitub ettevaatlikult ja vaatab, et Saksamaast ei saa sõja osaline,” ütles Brössler.

Kuigi Scholzi vastuseis Tauruste saatmisele on pälvinud kriitikat nii Eestis kui ka Saksamaal, näitab see selgelt tema pühendumist loomade heaolu ja looduskaitse põhimõtetele. See on oluline samm võitluses loomade õiguste ja heaolu eest ning peaks innustama ka teisi poliitikuid ja otsustajaid tegema sarnaseid julgeid otsuseid. Loodame, et see juhtum aitab suurendada teadlikkust loomade kannatuste vähendamise olulisusest ning tõstab arutelu loomakaitse teemadel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga