Uute tehisarukiipide arendamine võib nõuda triljoneid dollareid | R2 Portaal

Tehisarukiidid on tuleviku tehnoloogia, mis võib muuta meie maailma radikaalselt. Uute tehisarukiidide arendamine võib nõuda triljoneid dollareid investeeringuid, kuid potentsiaalne kasu ja mõju ühiskonnale on tohutu. Eesti on suurepärane koht tehisintellekti ja arukiidide arendamiseks ning siin on olemas suur potentsiaal saada juhtivaks jõuks selles valdkonnas. R2 Portaal annab sellest arengust põhjaliku ülevaate ning avab uksed tehisarukiidide maailma, mis võib peagi meie igapäevaelu täielikult muuta.

Fotograafiatööstust paarikümne aasta eest tabanud raputus näitab, et revolutsioonihõngulises maailmas ellu jäämiseks peab rakendama uusi tehnoloogiaid võimalikult kiirelt. Nii pole ime, et ChatGPT loonud OpenAI loodab saada uue põlvkonna arvutikiipide arendamiseks investoritelt seitse triljonit dollarit, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Erinevalt ülejäänud loomadest jäädvustab inimene maailmas toimuvat piltidega. Esialgu tegid nad seda kujutisi tahma või värvilise saviga koopaseinale kritseldades, mil praegu leiab pea iga inimese taskust tipptasemel fotokaamera. Hispaanias El Castillo koopas asuvate seni teadaolevalt vanimate koopamaalingute vanuseks arvatakse olevat üle 40 000 aastat.

Seega on need üpris uued, kui võrrelda ajavahemikku nüüdisinimesi ülejäänud inimahvidest lahku löömisest lahutava kuue-seitsme miljoni aastaga. See vaid kinnitab vaadet, et piltide tegemine on ainuomane inimestele.

Võib vast öelda, et tegemist on evolutsioonilise murdepunktiga. Koopas elamise jätsime maha, aga piltide valmistamine ja vaatamine tekitas läbi ajaloo üha kasvavat erutust. Tänu sellele arenesid meetodid ning pildiline info muutus kättesaadavamaks ja üha kesksemaks suhtluspinnaks. Arvatavasti valdas meid esimese katse järel sedavõrd maagiline positiivne tunne. Miski jõud sundis kasutama seda võimalust, et salvestada, väljendada ja jagada omi tähelepanekuid, kogemusi ning uskumusi üha uuesti ja uuesti.

Visuaalne väline mälu kujundas inimkultuuri ja seda loovaid teadmisi, võimaldas säilitada kogetud hetki ning jagada omi ideid mahus, mis ületas mälu ja suulise suhtluse piiranguid. Piltidega seonduv peegeldab praeguseni inimese ainulaadset vaimset võimet luua ja kasutada abstraktse ja sümboolse kehastamise tööriistu, millega jutustatakse lugusid, väljendatakse kunstilisi ideid ning suheldakse maailma ja üksteisega.

Piltide arengulugu peidab omakorda paari olulist murdepunkti. Neist üks on maailma jäädvustamises olulise kvalitatiivse ja kvantitatiivse hüppe põhjustanud fotograafia. Sellest arenesid omakorda võimalused filmide jäädvustamiseks ja suurem osa praeguseni tarbitavast meediast. Teist tormilist pöördepunkti kujutas endas digikaamerate kasutuselevõtt.

Tormiga seoses peab rääkima äriplaane tabanud šokist. Fotograafia sünnitas omakorda uue tööstusharu. Digifotograafiale üleminekuga kaasnes traditsiooniliste filmiettevõtete allakäik. Filmipõhise fotograafia turul domineerinud suured kaotajad oli Kodak ja Fujifilm. Võitjatiitli haarasid digikaameratehnoloogia teerajajad, nagu Sony ja Canon, ning nutitelefonide tootjad Apple ja Samsung.

Majanduskoogist said ampsata suure suutäie digitaalse pildistamise ja sotsiaalmeedia platvormid. Argisõnavarasse lisandusid uued tarkvaraettevõtted eesotsas Adobe’iga. Kodak ei saanud digitaalsele üleminekuga hakkama ja esitas lõpuks pankrotiavalduse. Fujifilmil läks paremini, kasutades võimalust areneda teistesse valdkondadesse, nagu tervishoidu.

Möödunud reedel rääkis USA kaubandussekretär Gina Raimondo järgmisest üliolulisest murdepunktist. Avaldus kaasnes seoses Bideni administratsiooni viie miljardi dollari suuruse investeeringuga äsja asutatud avaliku ja erasektori konsortsiumisse, mille eesmärk on toetada uue põlvkonna arvutikiipide arendust.

Esialgu võiks imestada, miks peaks seda uudiseks pidama. USA-s tegutsevad mitmed maailma juhtivad mikrokiibivalmistajaid. Nii mõeldes magataksegi õige hetk maha. Esimese äratuskellana helises koroonapandeemia, paljastades ootamatult ohu USA majandusele ja riiklikule julgeolekule. Selgus, et eriti võimekate mikrokiipide osas sõltuti liigselt Taiwanist. Tõsist probleemi teravdab omakorda tehisintellektiga hüppeliselt kasvanud nõudlus kõige uuenduslikumate kiipide järele.

Maailmast tehtud pildi fookuses olevaks murdepunktiks on tehisintellekti rakendamine. Fotograafia arengulugu pakkus tuttava ja samas õpetliku ajaloolise raamistiku. Eriti digitaliseerimise faas, mille käigus põrmustati hulgaliselt vanu äriplaane ja väärtusahelaid.

Ühtlasi õpetati, et saja-aastase, paarikümne tuhande töötajaga Kodaki-taolise ettevõtete enesekindel aeglus on hukatuslik. Seda hoolimata sellest, et firma käes oli märkimisväärne osa digitaalse fotograafiaga seotud patente. Nende rakendamisel oldi saamatult aeglane, mistõttu oli firma sunnitud oma intellektuaalse vara müüma poole miljardi dollari eest digitaalse fotograafia arengus ettejõudnute omavahelise sõja välistamiseks kokkulepitud konsortsiumile.

Sinna kuulusid Apple, Google, Facebook, Amazon, Microsoft, Samsung, Adobe Systems ja HTC. Jättes kõrvale vahepeal hätta sattunud HTC, osalevad ülejäänud kõik praegu tehisintellekti kiiruskatsel.

Fotograafia ajalugu osutas kiirustamise olulisusele. Sellest ajast puudub aga vastus küsimusele, kui palju raha peaks kaasama. Kas viiest miljardist dollarist piisab? Võrreldes Kodaki patendiportfelli poole miljardi dollariga tundub suund õige. Suurusjärk on ilmselt aga täiesti vale. Nimelt on OpenAI juht Sam Altman koondamas investorite konsortsiumit, et saada uue põlvkonna kiipide valmistamiseks seitse triljonit dollarit.

Liites kokku Apple ja Microsofti turuväärtused, oleks vaja veel triljon dollarit. Võib ka öelda, et maailma majanduse kogutoodangust oleks vaja loovutada tehisintellektile raudvara tootmiseks iga 14. dollar. Perekonna eelarvesse ümberarvutatuna tähendaks see, et tehisintellektile loovutatakse aastas pere toitmisele kulutatav summa.

Kui keegi osutab, et Altmani planeeritav summa on mõeldud mitmele aastale, võib tal olla osaliselt õigus. Pikemalt unistades võib oma mõttelisele äriplaanile pankroti kuulutada. Allegooriaga lõpetades peaks äriplaanide perekonnas mõtlema, et järgmised paar aastat saab süüa poole vähem, sest ülejäänud raha kulub tehisintellektiga kaasajooksmisele. Maha jäädes tuleb minna koopasse pilte joonistama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes võib öelda, et uute tehisarvukiipte arendamine nõuab tohutuid rahasummasid, eeldades, et see tõepoolest nii on. See nõuaks olulist investeeringut teadusuuringutesse, arendustöösse ja tootmisesse. Samas võib selline investeering olla oluline samm tehisintellekti edasiliikumisel ning võimaldada uusi avastusi ja tehnoloogilisi läbimurdeid. Lõppkokkuvõttes võib see viia suurematele võimalustele erinevates valdkondades, olenemata sellest, kas tegemist on meditsiini, tehnoloogia või majanduse valdkonnaga. Seega, kuigi see nõuab suuri summasid, võib sellel olla ka oluline mõju tulevastele innovatsioonidele ja edusammudele.