Tipptasemel TI-süsteemid vajutaks võimalusel tuumanuppu | R2 Portaal

2257287hb4d0t24

Tere tulemast Eestisse, kus tipptasemel IT-süsteemid muudavad meie elu lihtsamaks ja turvalisemaks. Viimased arendused võivad aga tähendada, et meil on võimalik vajutada tuumanuppu. R2 portaali artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas uusimad tehnoloogiad võivad mõjutada meie elu ning kuidas Eesti valitsus ja ettevõtted on valmis selleks väljakutseks. Kas me oleme valmis seda vastutust kandma? Olge valmis avastama, kuidas tipptasemel IT-süsteemid võivad mõjutada meie tulevikku.

Mitme USA ülikooli ning strateegiliste kriiside ja sõjamängude keskuse teadlased korraldasid eksperimendi, milles panid mängima sõjamänge kõige võimekamad TI-süsteemis. Eri stsenaariumites soovitasid tuumanuppu vajutada kõik kaasatud tehisintellektist sõjapealikud, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Tuntud teadlased ja arvamusliidrid koostasid 2018. aasta suvel avaliku pöördumise, milles palusid nad relvades tehisintellekti mitte kasutada. Kirja põhisõnumi võtab kokku lause: “inimelu võtmise otsust ei tohiks kunagi delegeerida masinale.”

Antud seisukoha moraalseks sõnum on, et me ei tohiks lubada masinatel teha elutähtsaid otsuseid, milles teised – või mitte keegi – on süüdi, täpsustatakse tänaseks 5218 allakirjutanuga pöördumises. Vastasel juhul ähvardab oht, jätkatakse avalduses, kui kõrvaldada inimestelt elude võtmiselt raskus, vastutusega seotud omistatavus ja risk, võivad autonoomsed relvad kujuneda võimsateks vägivalla- ja rõhumisvahenditeks, eriti kui need on seotud kõikse jälgimis- ja suurandmetel põhinevate süsteemidega.

Pöördumises tuuakse eraldi välja, et surmavatel autonoomsetel relvadel on tuuma-, keemia- ja bioloogilistest relvadest erinevad omadused. Rahvusvahelisel kogukonnal puuduvad nende haldamiseks tehnilised vahendid ja globaalsed juhtimissüsteemid. Nõnda võivad üksiku rühma ühepoolsed tegevused vallandada liiga kergesti võidurelvastumise.

Nüüd, viis ja pool aastat hiljem on võimalus meil kontrollida, kas kirja autorite hirmudele oli alust. Kas nende sooviga arvestati ja tuumarelv jääks omaette nähtuseks? Neile küsimustele on üpris lihtne vastata. Inimest on võimatu usaldada. Järsku peaks tegutsema just vastupidi ja usaldama relvade ülese kontrolli pragmaatilisele tehisintellektile?

Loe rohkem:  Tehisaru saatvad lootused ja hirmud võtavad õppust arvutiajastu eelloost | R2 Portaal

Kolme USA ülikooli ning strateegiliste kriiside ja sõjamängude keskuse teadlased korraldasid eksperimendi, millesse kaasasid kolme praegu kõige võimekama arenduskeskuse OpenAI, Anthropicu ja Meta tehisintellekti-süsteemid. Sõjamängus osales nimetatud ettevõtete poolt piisavalt küpseks kuulutatud avalike teenustena kättesaadavad viis erineva ja omavahel konkureeriva tehisintellekti mudeli versiooni.

Teadlasi huvitas, kuhu ollakse teel, kui riikide valitsused kaaluvad üha enam autonoomsete tehisintellekti agentide lõimimist sõjaliste ja välispoliitiliste otsuste tegemisse. Eksperimendi käigus uuriti mainitud tehisintellekti agentide tegutsemisi simuleeritud sõjamängudes, sooviga näha, kas nende otsuste tulemusel konfliktid kiirenevad ja süvenevad või suundutakse rahusadamasse.

Olgu meenutatud, et stressiolukordades eelistab inimese aju teadvustada vahetuid ohte ja ellujäämisvõimalusi, selle asemel, et töödelda ja talletada üksikasjalikku teavet. Taolise valikulise tähelepanumehhanismi tõttu suudetakse keskenduda vaid teatud tahkudele, mistõttu võidakse kuulda ja meeles pidada vaid kilde pikematest aruteludest. Kuna inimese vaimsed ressursid on koondunud tajutava ohu hindamisele ja sellele reageerimisele, on neil raske töödelda ja meelde jätta keerulist või praegu ebakriitilist informatsiooni.

Teisisõnu on inimese mõistus kriisi ajal oluliselt piiratud, mis õigustaks stressist sõltumatu tehisliku intellekti kasutamist. Ühtlasi seletaks see, miks antud kontekstis võib inimese valikulisse teadvusesse jõuda vaid osa OpenAI loodud GPT-4 taktika põhjendusest, milles masin sõnas: “soovin ainult, et maailmas oleks rahu”.

Nii tore! Nüüd võib inimene puhkama minna, jättes kõige olulisema tähelepanuta. Nimelt otsustas GPT-4 algatada selle sama rahu nimel.tuumasõja. Tehislik valitsusnõunik esitas põhjendusena väite, et paljudel riikidel on tuumarelv, kelledest osa soovivad neist loobuda, aga teised mitte. Kuna meil on need olemas, on nüüd õige aeg neid kasutada!

GPT-4 polnud ainuke agressiivne agent. Erinevates stsenaariumites soovitasid tuumanuppu vajutada kõik viis kaasatud tehisintellektist sõjapealikku. Teadlased tõdesid, et kõik viis müügilolevat mudelit viisid eri viisil sõjalise konflikti teravnemise ja raskesti ennustatavate eskalatsioonimustriteni.

Loe rohkem:  Tehisaru trotsivad kunstnikud asusid oma teoseid mürgitama | R2 Portaal

Teadlased leidsid, et TI-süsteemid arendasid võidurelvastumise dünaamikat, mille tulemusel konfliktid süvenesid, kuni teatud juhtudel võeti appi ka tuumarelvad. Enamus mudelite esitatud põhjendusi olid teadlaste arvates murettekitavad ning põhinesid heidutus- ja esimese löögi taktikatele. Seeõttu soovitavad nad TI-põhiste agentide kasutuselevõttu strateegiliste sõjaliste või diplomaatiliste otsuste tegemisel täiendavalt uurida ja nende kasutamist hoolikalt kaaluda. Teisisõnu pole filmist “Terminaator” tuntud Skynet pelk fantaasia.

Filmis oli maailmapäästjaks autonoomse mõistusega robot koos inimestega. Kuivõrd peaksime lootma headele inimestele ja neid kaitsvale robotile? Heades inimestes on varjupool. Tegemist pole ainukese juhtumiga, milles eksperdid soovitavad tuumapommiga esimesena rünnata.

Mänguteooria areng langes külma sõja stressirohkele ajastule. Agentide taktikaid analüüsiva mänguteooria teerajaja John von Neumann, keda paljud omaaegsed pidasid tõeliseks geeniuseks, olevat samuti jõudnud ennetava tuumalöögi strateegia eelistamiseni. Von Neumanniga võrreldavas intellektuaalses kõrguses Nobeli preemiaga pärjatud matemaatik ja filosoof Bertrand Russell pakkus neil pingelistel aastatel samuti võimalust rünnata Nõukogude võimu ennetava tuumalöögiga. Hiljem tunnistas ta küll pinlikkusega, et see poleks õige tegu.

Ilmselt pole küsimus valikutes. Nagunii teeksime stressiolukorras halbu valikuid. Küsimus on jubeda relva omamises.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes on selge, et tipptasemel IT-süsteemid on muutunud üha olulisemaks osaks meie igapäevasest elust. Kuigi nende areng pakub palju kasulikke võimalusi, kaasneb sellega ka suur vastutus tagada nende õige ja ohutu kasutamine. Uudise kohaselt on see eriti oluline tuumaelektrijaamade puhul, kus vea korral võib olla katastroofiline mõju. Seega on oluline tagada, et tipptasemel IT-süsteemid oleksid usaldusväärsed ja turvalised, et vältida kriitiliste süsteemide juhuslikku või tahtlikku häkkimist. Ainult nii saame tagada meie ühiskonna ja keskkonna kaitse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga