Uus “Eesti grammatika” käsitleb enam kui tuhandel lehel ka hääldusküsimusi | Teaduselu

Tere tulemast Eestisse! Uus “Eesti grammatika” on põnev ja põhjalik teos, mis käsitleb üle tuhande lehekülje hääldusküsimusi eesti keeles. See raamat on oluline ressurss kõigile, kes soovivad mõista eesti keele struktuuri ja õppida seda õigesti hääldama. Hääldus on keeleõppes ülioluline ning see raamat pakub põhjalikku ja usaldusväärset teavet selle kohta. Olgu teie eesmärk siis keeleõpe, keeletoimetamine või lihtsalt keele ja kultuuri parem mõistmine, “Eesti grammatika” on kindlasti väärtuslik ressurss.

Eesti keeleteadlased panid kokku kolmanda eesti keele kirjeldava grammatika koguteose. Enam kui tuhande leheküljeline käsitlus katab ära keeleteemad hääldusest sõnamoodustuseni.

Plaan välja anda uus “Eesti grammatika” sai Tartu Ülikooli (TÜ) emeriitprofessor Helle Metslangi algatusel kirja juba kümme aastat tagasi, 2014. aastal. Nüüd toob trükisoe tervikteos viies põhipeatükis kokku keele erinevad tasandid. Kaetud on nii hääldus, sõnamuutmine, sõnamoodustus kui ka kirjaliku ja suulise keele lauseõpetus. 

“Ta on pigem ikka inimesele, kes sellest keele grammatilisest struktuurist midagi juba teab. Teiselt poolt on uus osa, mida varem pole olnud: sissejuhatus,” tõi Metslang välja. Sissejuhatuses on selgitatud keele ülesehitust, põhimõisteid, aga ka uue grammatika kohta varasemate grammatikate reas. “Kui sissejuhatus läbi lugeda, äkki saab isegi inimene, kellel ettevalmistus nii tugev ei ole, sealt juba mingi põhja alla ja edasi tegutseda,” ütles emeriitprofessor.

Uus grammatikateos on järjekorras kolmas eesti keele kirjeldav grammatika. Esimese selletaolise avaldas 1875. aastal Ferdinand Johann Wiedemann. Järgmine kaheosaline kirjeldav käsitlus “Eesti keele grammatika” ilmus üle saja aasta hiljem, 1990. aastatel. 

“Eelmises grammatikas ei olnud eraldi foneetika ja fonoloogia osa, mis tegeleb keele struktuuris kõige väiksemate tähendust eristavate üksustega,” märkis uue osa autor, TÜ eesti foneetika kaasprofessor Pire Teras. Fonoloogiapeatükk koosneb tema sõnul neljast alateemast: “[Seal on] vokaalisüsteem ja konsonandisüsteem. On sõnaprosoodia, mille koostamisel tegime koostööd Pärtel Lippusega, ja on kainstonatsiooni osa, mille koostamisel tegime koostööd Eva-Liina Asuga.”

Sõnamuutmise peatükiga tegelenud TÜ eesti keele kaasprofessor Külli Habichti sõnul kirjeldab uus grammatika eesti keele kõiki käänduvaid ja pöörduvaid sõnu näidisparadigmadena. Ehkki sama lähenemisega kirjutati juba vanu ladina keele grammatikaid, lähtusid uue teose koostajad just tänapäevasest keelekasutusest.

“Uus teos ikkagi toetub kõigele, mis on varem olemas: võtab parima, võtab selle traditsiooni. Miski ei alga nullist, vaid kõigel on alus varasemas. Samas kõik on ajakohastatud,” tutvustas Habicht.

“Eesti grammatika” ametlik raamatuesitlus toimub 27. veebruaril Tartu Ülikoolis, eesti- ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus. Ühes esitlusega avatakse tagasivaatav raamatunäitus “Eesti grammatikakirjandus läbi aegade”.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uus “Eesti grammatika” on oluline samm eesti keele õigekirja ja grammatika süsteemseks mõistmiseks. Raamatus käsitletakse põhjalikult hääldusküsimusi, mis on sageli keeleõppijate jaoks keeruline teema. Autorid on võtnud vaevaks teha ulatuslikku uurimustööd ning esitada selgeid ja arusaadavaid selgitusi eesti keele hääldusega seotud küsimustele. See raamat on kahtlemata väärtuslik ressurss kõigile, kes soovivad süvendada oma teadmisi eesti keelest ning tõsta oma keeleoskust uuele tasemele.