Uues lavastuses poksijat kehastav Pääru Oja: poks on jalgpallist turvalisem | Elu

Estonia’s acclaimed actor, Pääru Oja, takes on a new role as a boxer in his latest production, highlighting the safety of boxing compared to football. With his raw talent and dedication to his craft, Oja brings a compelling and authentic portrayal to the stage. As he delves into the world of boxing, audiences are sure to be captivated by his electrifying performance and powerful message. Join Oja on this thrilling journey as he sheds light on the nuances of the sport and challenges perceptions of safety in sports.

Järgmisel nädalal esietendub Endla teatris draama “Rocco ja tema vennad”. Lavastuse tarbeks poksimise selgeks teinud näitleja Pääru Oja sõnas “Ringvaates”, et poks ei ole nii vägivaldne spordiala, kui esialgu tunduda võib.

“Rocco ja tema vennad” põhineb Itaalia režissööri Luchino Visconti 1960. aastal valminud samanimelisel filmil. Oluline osa lavastusest on pühendatud poksile.

Näitleja Nils Mattias Steinberg rääkis “Ringvaates”, et tema on poksimisega varem kokku puutunud. “Umbes 16-aastaselt tegelesin aastakese ning kui pärast lavakat Pärnusse tööle läksin, hakkasin ka tegelema. Paraku on graafik selline, et etendused on täpselt trennide ajal,” nentis ta.

Pääru Oja puutus lavastust ettevalmistades poksimisega esimest korda kokku. “See on väga hea trenn ning pole üldse mitte nii vägivaldne, kui tunduda võib,” kiitis ta. “Kokkuvõttes on poks turvalisem kui jalgpall või korvpall, kus igasuguseid liigesevigastusi on kindlasti rohkem,” leiab näitleja.

Selleks, et laval toimuv publikule usutav oleks, said näitlejad poksitreenerite käe all õppida. “Aega anti väga vähe, aga õnneks on materjal, millest voolida lasti, väga hea – noored poisid,” kiitis treener Vallo Kappak, kelle sõnul oli kõige keerulisem näitlejad poksijate moodi liikuma panna. “Lihtsalt üks-kaks-kolm on lihtne lüüa, aga nad peavad nagu poksijad liikuma. See on see, mida me nendest vormime. Selleks ongi aega vaja.”

Kui esialgu pidid poksitreenerid näitlejaid vaid õpetama, kujunes lavastus lõpuks selliseks, et ka treenereid saab laval näha. “Minu meelest on see lavatagune elu kõige keerulisem – et sa oled õigel ajal õiges kohas ning õigest kohast peale tuled ja maha lähed. See, mis sa laval teed, ei tundu siiamaani kõige hullem. Sellega saab hakkama,” kommenteeris Kappak esietenduse eel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Pääru Oja väide sellest, et poks on jalgpallist turvalisem, võib olla üllatav, kuid ka argumenteeritud. Uus lavastus, kus ta kehastab poksijat, annab aimu selle spordiala intensiivsusest ja ohutusmeetmetest, mis võivad olla paremini tagatud kui jalgpallis. See paneb meid mõtlema spordi olemuse ja riskide üle ning julgustab kahtlemata inimesi rohkem uurima erinevaid spordialasid ja nende ohutusstandardeid. Pääru Oja tõstatatud teema pakub vaatajatele uut perspektiivi spordile ja julgustab mõtlema selle olulisusest meie igapäevaelus.