USA valitsuse töö võib seiskuda juba 1. märtsil | Välismaa

1707384010 2130760h0266t24

USA valitsuse tulevik ripub õhukesel niidil, kuna seiskumisoht ähvardab juba 1. märtsil. Poliitilised tülid ja vastuolud viivad riiki lähemale võimalikule valitsuskriisile, mis võib mõjutada mitte ainult Ameerika Ühendriike, vaid ka kogu maailma. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib see viia oluliste valitsusasutuste sulgemiseni ning mõjutada kõigi ameeriklaste igapäevaelu. Kõikide pilgud on suunatud Washingtoni keerulistele poliitilistele läbirääkimistele, mille tulemus mõjutab kogu globaalset majandust ja julgeolekut.

USA valitsuse tööseisak võib alata juba 1. märtsil ehk selle nädala reedel, kui vabariiklaste juhitud USA kongressi esindajatekoda ja demokraatide juhitud USA kongressi senat ei suuda valitsuse rahastamise eelnõu selleks ajaks vastu võtta. Demokraadid süüdistavad tekkinud olukorras esindajatekoja vabariiklaste paremtiiba.

Kuigi USA seadusandjad lootsid avalikustada valitsuse rahastamise kokkuleppe pühapäeval õhtul, ei jõutud selleks ajaks veel kompromissile. Põhjuseks on asjaolu, et vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson on surve all oma erakonna paremtiiva poolt, kirjutab CNN.

Johnson ja demokraatide senati juht Chuck Schumer leppisid juba jaanuari alguses, et USA valitsuse selle aasta kulud moodustavad 1,66 triljonit dollarit, mis on natuke väiksem kui varem. Ometi nõuavad osad esindajatekoja vabariiklased Johnsonilt esialgsest kokkuleppest taganemist.

Johnsoni eelkäija Kevin McCarthy tagandati oktoobris ametist just mitme parempoolse vabariiklase algatusel, kes polnud rahul sellega, et ta sõlmis Schumeriga eelmise aasta septembris kokkuleppe valitsuse ajutiseks rahastamiseks. Kuna vabariiklaste edumaa esindajatekojas on viimastel kuudel kahanenud kuue saadikuni seadusandjate tagasiastumise ja ühe kaotuse tõttu järelvalimistel, on spekuleeritud, et ka Johnsoni tool võib hakata kõikuma, kui ta läheb kompromissile demokraatidega.

Schumer saatis Johnsonile pühapäeval avaliku kirja, milles ta ütles, et on käimas pingelised läbirääkimised. Ühtlasi süüdistas ta kokkuleppe saavutamise venimises esindajatekoja vabariiklasi.

Loe rohkem:  Leke paljastab Läti eurosaadiku Ždanoka ja FSB koostöö | Välismaa

“Kuigi me lootsime, et seaduseelnõu oleks olnud valmis sel nädalavahetusel, mis andnuks saadikutele piisavalt aega teksti ülevaatamiseks, on selge, et esindajatekoja vabariiklased vajavad rohkem aega omavahel selgusele jõudmiseks,” kirjutas Schumer.

Johnson nimetas Schumeri kirja kokkuleppe saavutamisele vastutöötavaks ja lisas, et esindajatekoda töötab heas usus, et senatiga tähtajaks kokkuleppele jõuda.

Kongress seisab silmitsi kahe tähtajaga. 1. märtsil lõpeb põllumajandus-, energeetika-, transpordi-, veteranide asjade ning elamu- ja linnaarengu ministeeriumide rahastus.

Kuni 8. märtsini on tagatud justiits-, kaubandus-, kaitse-, sise-, välis-, haridus- ja terviseministeeriumi rahastus. Kui ka selleks tähtajaks pole valitsuse rahastamise eelnõu vastu võetud, seiskub kogu USA valitsuse töö. USA ministeeriumid ja teised valitsusasutused on juba teinud ettevalmistusi võimalikuks tööseisakuks.

Tööseisaku puhul saadetakse suurem osa töötajatest palgata puhkusele, ülejäänutele makstakse palka tehtud töö eest alles siis, kui valitsuse rahastamine on taastunud. USA valitsuse esimene tööseisak leidis aset 1980. aastal, kui toonane USA justiitsminister Benjamin Civiletti avaldas õiguslikku arvamuse, mille järgi on USA valitsuse töö peatamine vajalik juhul, kui seda pole rahastatud kongressi poolt.

USA senaatorid naasevad tagasi Washingtoni esmaspäeval, kuid esindajatekoja saadikute puhkus lõpeb ainult kolmapäeval, mistõttu on vähe lootust, et isegi kokkuleppe saavutamise korral jõutakse seaduseelnõu vastu võtta kuni reedeni.

Senatis on eelnõu kiireloomuliseks menetluseks vaja kõigi 100 senaatori nõusolekut, mistõttu võib isegi üks kokkuleppega rahulolematu senaator protsessi pikaks venitada.

Samuti pole teada, millal hakkab senat menetlema USA sisejulgeolekuministri Alejandro Mayorkase ametist tagandamise protsessi, mille algatamise poolt hääletasid varem veebruaris napilt esindajatekoja vabariiklased.

CNN-i andmetel pole esindajatekoda veel tagandamisprotsessi algatamise otsust ametlikult senatile edastanud ning esindajatekoja ja senati juhid arutavad ajastust. Kui senat peaks hakkama menetlema tagandamist juba praegu, jätaks see vähem aega USA valitsuse rahastamise eelnõu menetlemiseks.

Loe rohkem:  Sõja 732. päev: Kiiev: sõjas Venemaaga on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit | Välismaa

Demokraadist USA president Joe Biden arutab Johnsoni, Schumeri, senati vabariiklaste juhi Mitch McConnelli ja esindajatekoja demokraatide juhi Hakeem Jeffriesiga USA valitsuse rahastust teisipäeval. Arutlusele tuleb ka Ukraina abistamise teema.

Kokkuvõtteks võib öelda, et USA valitsuse töö seiskumine 1. märtsil on murettekitav nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kui valitsus ei suuda jõuda kokkuleppele eelarve küsimustes, võivad sellised olukorrad kahjustada riigi majandust ning mõjutada ka teisi riike üle maailma. Seetõttu on oluline, et poliitilised liidrid suudaksid leida kompromisse ja tagada, et valitsus saaks jätkata oma tööd tõhusalt ja stabiilselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga