USA demokraadid liiguvad ebalevalt Bideniga edasi | Välismaa

2467792h4fa4t24

“In the land of the free and the home of the brave, the United States is facing a crisis of democracy. As the world watches, the country’s leaders are embroiled in a bitter struggle for power, with President Joe Biden’s administration facing fierce opposition from his own party. The once-united Democratic party is now torn apart by infighting and ideological divisions, threatening the very fabric of American democracy. As the world’s oldest democracy teeters on the brink of collapse, the international community holds its breath, wondering what the future holds for the United States and its global influence.”

Seadusandjad väljendasid oma pettumust, kuid uut kandidaati esile ei tõstetud, isegi kui juba seitsmes demokraat kutsus Bidenit üles andma teed uuele kandidaadile. Ka eraviisilised kohtumised lõppesid üksmeelt saavutamata. Seega on olukord endiselt lahtine ning valimisteni on jäänud vähem kui neli kuud.

“Ma olen Joe poolt,” kordas senati enamuse liider Chuck Schumer vastuseks küsimustele oma iganädalasel pressikonverentsil teisipäeva pärastlõunal.

Schumeri lühikesed kommentaarid järgnesid pikale lõunasöögikohtumisele senati demokraatidega, kellest enamik keeldus hiljem ajakirjanikega rääkimast. Mõned nägid välja rusutud. “President ütles, et see on tema kätes,” ütles senaator Debbie Stabenow.

Küsimuse peale kas Biden peaks jääma kandidaadiks, vastas senaator Dick Durbin Illinoisist, et see jääb veel selgusetuks.

“Meil oli konstruktiivne arutelu,” ütles senaator Chris Coons, Bideni lähedane liitlane. Coons ei vastanud, kui temalt küsiti, kas keegi kohtumisel kutsus Bidenit üles kandidatuurist loobuma.

Senaator Michael Bennet ütles kolleegidele, et ta ei usu, et Biden sel sügisel võidab. Hiljem ütles ta CNN-ile, et ta arvab, et Trump võib võita ülekaalukalt ja viia endaga kaasa nii senati kui ka parlamendi. “Valge Maja ei ole midagi teinud, et näidata, et neil on võiduplaan,” lausus ta, kuid keeldus ütlemast, et Biden peaks kõrvale astuma.

Asjaga kursis olevad allikad rääkisid Wall Street Journalile, et parlamendi demokraatide kinnisel kohtumisel oli meeleolu sombune, mõned seadusandjad nutsid emotsionaalselt raske kohtumise ajal. Telefonid ja Apple’i kellad konfiskeeriti, et vältida koheseid lekkeid. Esinesid seadusandjad, kes on kutsunud Bidenit tagasi astuma ja ütlesid kolleegidele, et parteil on vaja teist kandidaati. Enamik seadusandjaid seisis siiski Bideni kõrval, öeldes, et debatt oli kõigest üks halb öö ning viitasid tema saavutustele.

Loe rohkem:  USA kiitis heaks 3,5 miljardi dollarise raketimüügi Poolale | Välismaa

“Praegu on president Biden kandidaat ja me toetame demokraatlikku kandidaati, kes võidab Donald Trumpi,” ütles partei juhtkonna liige Pete Aguilar ajakirjanikele pärast kohtumist. “Vaatame, vaatame pressikonverentsi, vaatame kampaaniasündmusi, vaatame kõike seda, sest kõik see on vajalik.”

“Riigis on tunda ärevust. See ei ole ainult selles ruumis, mitte ainult annetajate seas ega ainult demokraatide seas,” ütles esindaja Greg Landsman.

Kohtumisega kursis olev inimene ütles, et partei tundus olevat Bideni osas võrdselt jagunenud. “Kolmandik fraktsioonist tahab, et ta lahkuks, kolmandik tahab, et ta jääks, ja kolmandik on leppinud, et ta on kandidaat, kuid arvavad, et ta kaotab,” rääkis ta.

Biden on korduvalt öelnud, et ta plaanib jääda võistlusse, saates esmaspäeval kolleegidele kirja, milles kutsus üles lõpetama jutud tema asendamisest.

Biden kõneles teisipäeva õhtul NATO kohtumise avasündmusel Washingtonis, lugedes teleprompterilt. Seistes auditooriumis, kus NATO loodi 1949. aastal, pälvis ta aplausi oma tugeva kaitse eest alliansile ja toetuse eest Ukrainale. “Ukraina suudab ja peatab Putini,” lausus ta.

Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre rõhutas, et Bidenit toetavate seadusandjate nimekiri on pikk. “Me tahame pöörata lehekülge,” ütles ta. “Ja jõuda selle loo teisele poolele.”

Mõned seadusandjad, kes olid eraviisiliselt varem öelnud, et Biden peaks tagasi astuma, muutsid teisipäeval oma meelt. “President tegi eile selgeks, et ta kandideerib. Minu jaoks on see otsustav. Peame teda toetama,” ütles õiguskomitee juhtiv demokraat Jerrold Nadler.

Seitse parlamendi seadusandjat on avalikult kutsunud Bidenit võistlusest loobuma, sealhulgas esindaja Mikie Sherrill, kes ütles teisipäeval, et Biden peaks teatama, et ta ei kandideeri uuesti ja aitama demokraate uue kandidaadi leidmise protsessis.

Kulisside taga on paljud liikmed jätkuvalt kahtlevad presidendi võimes teha tugevat valimiskampaaniat. Küsitlused näitavad, et Biden jääb Trumpist maha ja enamik valijaid arvab, et president on liiga vana, et teenida.

Loe rohkem:  Kriisiekspert: humanitaarabi ei jõua Gazas inimesteni | Välismaa

“Esmaspäeva õhtul rääkis Biden Kongressi mustanahaliste esindajate koguga ja kiitis seadusandlikke saavutusi, mis on aidanud mustanahalisi valijaid, kuid ta ei rääkinud oma tervisest,” ütles kohtumisel osalenud isik.

“Te olete mind toetanud ja ma jätkan teie toetamist,” ütles Biden.

Mustanahaliste ja progressiivsete rühmituste liikmed on olnud tema kirglikuimad kaitsjad.

“Praegu on oluline arutelu pidada, sest inimesed on mures,” ütles progressiivse rühmituse juht Pramila Jayapal. “Ma lihtsalt ei arva, et see peaks olema avalik. Ja ma arvan, et lõpuks on ta meie kandidaat kuni ta ei ole enam kandidaat.”

Demokraadid on kujundanud potentsiaalse Trumpi võidu ohuks demokraatiale, viidates tema kampaanialubadustele suurendada täidesaatvat võimu ja alustada ebaseaduslike sisserändajate massilisi väljasaatmisi.

Bideni kriitikud on survestanud teda vabatahtlikult tagasi astuma, kuna enamik delegaate oma lubadust Bidenile ilmselt rikkuma ei hakka. Biden võitis peaaegu kõikide delegaatide hääled eelvalimistel, kus tal ühtegi tõsist oponenti ei olnud.

Trump usub, et Biden jääb võistlusse. “Tal on ego ja ta ei taha loobuda,” ütles Trump Fox Newsis.

As the dust settles on the 2024 US presidential election, Estonia can’t help but wonder about the implications of a divided America. With a significant portion of Democrats defying Biden’s re-election, the country is left grappling with the consequences of a deeply polarized society. As a nation that has experienced its own share of democratic turmoil, Estonia can empathize with the American people’s struggle to find common ground. However, it is crucial for the US to recognize that its internal divisions can have far-reaching effects on the global stage, and it is essential for the country to find a path towards unity and stability.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga