Unenõustaja: kohustuslik päevauinak lasteaias on iidne lahendus | Elu

Tervist, kallid lugejad! Kas olete kunagi mõelnud päevauinaku olulisuse üle laste tervisele ja heaolule? Eestis on unenõustaja selgitanud, et kohustuslik päevauinak lasteaias on tegelikult iidne, kuid tõhus lahendus laste arengu ja õppimise toetamiseks. See praktika aitab lastel puhata, taastuda ja omastada uusi teadmisi ning oskusi. Tundub, et vanarahva tarkusel võib olla suur mõju meie laste tulevikule. Liitugem koos ja uurigem, kuidas saaksime oma lastele parimat tuge pakkuda!

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik ütles “Hommik Anuga” stuudios, et Eestis praktiseeritav kohustuslik päevauni röövib väikelastelt vajalikku ööund. Ta tõdes, et muutusi ei saa teha ühe kiire hoobiga, aga üldine suhtumine peaks muutuma vabamaks.

Verniku sõnul vana ütlus “vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus maia toodi” 2024. aastal enam ei kehti. “Ammu juba ei kehti. Kes see siis tahab vara üles ärgata? /…/ Tegelikult ärgatakse liiga vara. Ka eelkooliealised lapsed ärkavad liiga vara. Keskmine väikelaps ärkabki juba seitsme või poole seitsme paiku üles, et minna lasteaeda. Koolilaste puhul samamoodi. See on päris hirmus,” tõdes Vernik, lisades, et normaalne kellaaeg võiks olla veidi hilisem, näiteks 8–9 vahel.

“Unerütm on muidugi individuaalne, meie hulgas on varaseid ärkajaid ka, aga nende osakaal ei ole väga suur. Enamik meist on keset kronotüüpi, lähevad magama 10–11 ajal ja ärkavad 7–8 ajal,” täpsustas Vernik.

Verniku sõnul on Eestis magamisega seotud olukord väga halb. “Mitu aastat järjest on ka Eesti osalenud suurtes uuringutes ja Eesti eelkooliealiste laste ööuni jääb 9–9,5 tunni juurde, mis on Euroopa kõige madalam. Ja lausa hüppeliselt kõige madalam. Näiteks Taanis või Rootsis magavad lapsed 11–12 tundi ööund. Selle põhjalt peaksime mõtlema, et kus siin nüüd viga on,” sõnas Vernik.

Vea leiab Vernik üles kiiresti ning selleks on reguleeritud uinakute süsteem lasteaias. “Tegelikult alates vanusest kolm kuni neli lapsed enam uinakuid ei vaja,” tõdes Vernik. Näiteks on Kohila lasteaed Sipsik loobunud laste kohustuslikust lõunaunest.

Sipsiku lasteaia direktor Kristina Mägi sõnul alla 3-aastased lapsed üldjuhul magavad. “Kuskil kolmanda ja neljanda eluaasta vahel oleme ka meie hakanud märkama, et lapsed enam nii lihtsalt ei uinu ja ka vanematelt tuleb tagasisidet, et lapsed ei jää õhtul sobival ajal ööunne,” selgitas Mägi. Signaali, et midagi tuleb teisiti teha sai lasteaed 160 lapse lastevanemate hulgas läbi viidud uneteemalise küsitluste tulemuste järgi, millele vastas 149 lapsevanemat.

Vernik selgitas, et ka 1999. aastal muudetud seaduses seisab, et alates kolmandast eluaastast võiks uinaku võimaldamise kõrval olla ka võimalus vaikseks tunniks. “Praegu lähenevad enamik Eesti lasteaedu vaiksele tunnile nii, et see tuleb veeta voodis. Ehk siis näiteks 6–7-aastane laps on kaks ja pool tundi voodis, loeb mingit raamatut, mängib oma mõtete või ühe mõmmiga. Aga see ei ole tegelikult normaalne. See on väga iidne lahendus. Kõik endised Nõukogude Liidu riigid kasutavad päevauinaku süsteemi. Ka teistes Baltimaades on päevauinak suureks probleemiks,” nentis Vernik ning lisas, et mujal maailmas seda ei ole.

Verniku on saanud kasvatajatel tagasisidet, et kui päevane uinak ära jätta, on lapsed rahutud ja tekivad käitumisprobleemid. “Aga see kestab ainult kolm–neli päeva, sest pärast lõunauinaku kaotamist hakkab taastuma ööuni ja see läheb pikemaks, 11–12 tunni peale. See ei toimu ühe ööga, see võtab aega. Siis normaliseerub ka lapse käitumine,” rääkis Vernik, lisades, et uinak ei tohi kompenseerida ööund.

Samas toob Vernik välja, et muudatusel seisab ees ka laiem ühiskondlik korraldus. “Me ei saa lõunauinakuid nipsust ära kaotada, sest Eestis jõuavad vanemad hilja lastele lasteaeda järgi. Kui öelda nüüd, et on selline seadus ja last ei tohi voodisse panna, siis kui vanem jõuab õhtul seitsme–kaheksa ajal koju, ei saa ta lõunauinakute nelja-aastast kell 7 või 8 magama,” nentis Vernik. Kuna vanemate aeg laste seltsis kahaneks väga väikeseks, ei saa nii kardinaalselt muudatust läbi viia, kuigi laste keha seda vajab. “Aga me võiksime minna vabamaks,” lisas ta.

Mägi toonitas, et Sipsiku lasteaia lähenemine ei tähenda seda, et lapsed ei puhka. “Meil on ka puhkeaeg. Oleme õpetajatega teinud ajurünnakuid ja mõtestanud lahti, kuidas seda aega võtta. Meil on kindel kokkulepe, et ei ole sellist kiirustamist. Õhustik on mõnus, muusika käib, mõned lõpetavad veel lõunasööki, teised hakkavad vaikselt oma puhkepesasid ette valmistama,” selgitas Mägi.

Kokkuvõttes võib öelda, et unenõustaja soovitus lasteaias kohustusliku päevauinaku rakendamise kohta on põnev ja iidne lahendus, mis võib olla kasulik laste arengule ja heaolule. Päevauinak võimaldab lastel puhata, taastuda ja olla valmis edasiseks õppetööks ning mängudeks. See on oluline osa lasteaiakasvatusest ning aitab luua positiivseid harjumusi tervislikuks eluviisiks juba varases eas. Seega võiks kaaluda päevauinaku taaselustamist lasteaias, et tagada laste heaolu ja areng.