Ukraina vägede olukord Avdijivkas läheb üha kriitilisemaks | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Ukraina vägede olukord Avdijivkas on muutumas üha kriitilisemaks, tõotades mõjutada mitte ainult piirkonna elanikke, vaid ka kogu rahvast. See väljakutse sunnib meid kõiki pöörama tähelepanu ja astuma samme selle lahendamiseks. Välismaa olukorra jälgimine on äärmiselt oluline, kuna see võib potentsiaalselt mõjutada ka meid siin Eestis. Seepärast on meie kohustus olla kursis selle olukorraga ja anda oma panus rahu tagamiseks selles piirkonnas. Aitäh, et kuulatasite!

Oluline teisipäeval, 6. veebruaril kell 17.08:

– Ööpäevaga tapsid Vene okupandid 7 tsiviilisikut, nende seas kahekuune beebi;

– ISW: Ukraina relvajõud saavutasid Avdijivka all edu;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Avdijivka, Marjinka, Bahmuti, Lõmani ja Kupjanski suunal;

– Venemaa teatas droonirünnakust Belgorodi oblastile;

– ISW: Kremli Ukraina tükeldamise retoorika on mõeldud lääne ühiskondade mõjutamiseks;

– Biden ja Scholz kohtuvad, kui Ukraina abi on ummikseisus;

– Ukrainas töötab õhuhäire;

– Venemaa raketirünnak tabas Harkivi oblastis hotelli;

– Ukraina president külastas kolme oblastit;

– Kreeka eitas kuulujutte S-300 tarnimisest Ukrainale;

– Budanov kutsus Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit ja 17 tanki.

Ukraina vägede olukord Avdijivkas läheb üha kriitilisemaks

Osa Ida-Ukrainas asuvast Avdijivka linnast, mille ümber on mitu kuud käinud äge lahingutegevus, on sattunud kriitilisse olukorda seoses okupatsiooniväe pideva pommitamise ja Moskva väeüksuste pealetungikatsetega, ütles kohalik ametnik teisipäeval.

“Kuigi mitu nädalat oleme rääkinud, et olukord on väga keeruline, ent kontrolli all, siis nüüd on olukord väga keeruline ja mõnes kohas kriitiline,” ütles Avdijivka linnapea Vitali Barabaš.

Ööpäevaga tapsid Vene okupandid 7 tsiviilisikut, nende seas kahekuune beebi

Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes seitse inimest ja veel 13 sai viga, edastab Ukrainska Pravda.

Enim hukkunud on Hersoni oblastis, kus Vene mitmikraketiheitjate ja suurtükkidega teostatud rünnakus hukkus viis inimest ja veel üks sai viga. Venemaa sihtis rünnakus Dnepri jõe lähedal asuvaid korterelamuid.

Harkivi oblastis aset leidnud Vene raketirünnakus Zolotševi linnas asuvale hotellile hukkus kahekuune imik. Veel kolm naist sai viga ning vajasid hospitaliseerimist.

Sumõ oblasti piiriäärsetele aladele toimunud suurtükirünnakutes hukkus üks inimene ja veel kaheksa sai viga.

Veel üks tsiviilisik sai viga Avdijivkas.

ISW: Ukraina relvajõud saavutasid Avdijivka all edu

Ukraina relvajõududel on rindel uusi edusamme, kui nad on edasi liikunud Donetski oblastis Avdijivka linna piirkonnas, vahendas Ukraina agentuur Unian teisipäeval Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) aruannet.

Ukraina vägede pealetung leidis aset Avdijivkast edelas, teatas ISW, viidates esmaspäeval avaldatud geolokatsiooni kaadritele. “…Ukraina väed tungisid hiljuti Nevelskest kirde suunas,” väitsid analüütikud. 

Ukraina ja Vene allikate järgi käisid positsioonilahingud Nevelske ja Pervomaiske kandis Avdijivkast edelas ning samuti Severne ja Tonenke kandis linnast läänes.

Läti relvajõudude juhataja: lääs pole oma varusid veel ammendanud

Lääs ei ole veel oma reserve ammendanud ja suudab sõjalist toetust Ukrainale oluliselt suurendada, ütles Läti relvajõudude juhataja kindralleitnant Leonids Kalninš teisipäeval uudisteagentuurile LETA.

Vastates küsimusele, kas sõjas on tänavu oodata mingit pööret, avaldas relvajõudude juhataja lootust, et ukrainlasi saadab operatiivedu, kuid ei riskinud ennustada otsustavat pööret, mis ukrainlasi võidule lähemale viiks.

Kindrali sõnul ei saa välistada, et juhtub midagi erakordset, mis muudab olukorda otsustavalt Ukraina kasuks, näiteks toimuvad muutused Venemaal.

“Sarnaselt NSV Liiduga, mis lagunes seestpoolt. Muidugi on olukord maailmas keeruline – rahutused Gazas, oht Punasel merel – seepärast tuleks ennustustes olla ettevaatlik,” ütleb Kalninš.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Avdijivka, Marjinka, Bahmuti, Lõmani ja Kupjanski suunal

Ukraina peastaabi teatel leidis viimase ööpäeva jooksul tervelt 126 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Vene okupandid aktiviseerusid kogu Ida-Ukrainas. Enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 45 korda ööpäeva jooksul.

Lisaks ründasid Vene väed ööpäevaga 26 korda Marjinka suunal, 20 korda Lõmani suunal, 10 korda Bahmuti suunal, kaheksa korda Kupjanski suunal ja kaks korda Zaporižžja suunal.

Veel kolm korda ründasid Vene okupandid Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kõik Vene rünnakud luhtusid.

Venemaa tegi ööpäevaga seitse raketi- ja 35 õhurünnakut ning tulistas 90 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Kokku sattus Vene suurtükitule alla üle 110 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabasid Ukraina raketiväe üksused ühte Vene sõdurite koondumispaika, kaks Vene juhtimispunkti ja kolm laskemoonaladu.

ISW: Kremli Ukraina tükeldamise retoorika on mõeldud lääne ühiskondade mõjutamiseks

Mõttekoda ISW kirjutab oma igapäevases sõjaülevaates, et Vene võimud hakkasid viimastel nädalatel jälle rääkima Ukraina tükeldamisest. Näiteks kirjutas 5. veebruaril Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, et Euroopa plaan ehitada uued rongiühendused Lviviga viitab, justkui Lvivist saaks tulevikus uus Ukraina pealinn ning Ukrainale jääbki ainult Lvivi oblast.

ISW märgib, et Medvedevi vandenõuteoorial puudub mingi alus, kuid on märkimisväärne, et Medvedev postitas oma sõnumi inglise, mitte vene keeles. See viitab mõttekoja sõnul, et Ukraina tükeldamise sõnumi sihtgrupiks on just lääneriikide elanikud.

Mõttekoja sõnul on Medvedevi postitused osa laiemast Vene infooperatsioonist, mis seisneb Ukraina esitlemises kunstlikult loodud riigina lääneriikide elanikele. Operatsiooni eesmärk on vähendada lääneriikide ühiskondade sõjalist toetust Ukrainale ning normaliseerida lääneriikides arutelusid Ukraina okupeeritud alade Venemaa poolt annekteerimise ametlikuks tunnustamiseks sõja lõpetamise nimel.

Ühtlasi märgivad analüütikud, et Venemaa president Vladimir Putin ja teised Vene ametnikud on viimasel ajal uuesti hakanud aktiivselt levitama narratiivi, mille järgi olevat sissetung Ukrainasse õigustatud imperialistlik vallutus. Ka sellegi narratiivi eesmärk on püüda lääneriikide parempopulistlike parteide tähelepanu, kirjutab ISW.

ISW arvab, et Putin soovib siiamaale saavutada oma algseid sõjalisi eesmärke, mis seisneksid Ukraina ja lääneriikide täielikus kaotuses.

Biden ja Scholz kohtuvad, kui Ukraina abi on ummikseisus

Saksamaa kantsler Olaf Scholz püüab sel nädalal Washingtonis ära kasutada Euroopa hoogu sõjast räsitud Ukrainale uue abi andmisel, samal ajal kui USA president Joe Biden püüab ikka veel ületada kongressis tekkinud vastuseisu USA toetuspaketile.

Kaks juhti keskenduvad reedel toimuval kohtumisel ka suurenevale pingele Lähis-Idas, kus Iisrael võitleb Hamasi vastu ning USA on käivitanud rünnakuid Iraaniga seotud sihtmärkidele Iraagis ja Süürias pärast seda, kui droonirünnak Jordaanias baasis tappis kolm Ameerika sõdurit.

Ühendriigid on Kiievi suurim sõjaline toetaja ning Saksamaa on teisel kohal.

USA-s on vabariiklased blokeerinud Valge Maja taotluse umbes 60 miljardi dollari eraldamiseks Kiievi jaoks, nõudes selle heakskiitmise eest piiriturvalisuse suurendamist.

Endine president Donald Trump, kes kandideerib taas ja soovib meeleheitlikult vältida Bideni seadusandlikku võitu, on võtnud sõna eelnõu vastu.

Selline olukord on vastupidine Euroopas valitsevale, kui Euroopa Liidu juhid suutsid eelmisel nädalal kokku leppida 50 miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale, ületades Ungari peaministri Viktor Orbáni kuid kestnud vastuseisu.

Pärast seda on Scholz avaldanud lootust, et Euroopa otsus võib aidata Bidenil ka USA kongressis tekkinud ummikseisust üle saada.

Küsimusele, kas Scholz avaldaks Washingtonis olles USA seadusandjatele paketi osas survet, vastas Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit, et “kantsler kasutab kindlasti seda reisi, et alustada dialoogi nii senati kui ka esindajatekojaga”. Rohkem üksikasju ta selle kohta siiski ei täpsustanud.

Washingtonis ütles Valge Maja anonüümseks jääda soovinud kõrge ametnik, et mingit survet Scholzile mingi sõnumi edastamiseks kindlasti ei avaldata.

Tutzingi poliitikahariduse akadeemia juhi Ursula Münchi hinnangul püüab Scholz rõhutada, et Ukraina toetamine “ei ole ainult USA, vaid ka Euroopa Liidu ülesanne”.

Ta lisas, et vasaktsentristlikku parteisse SPD kuuluv Scholz peab proovima ka vabariiklastega rääkida veenmaks neid, et Venemaa ei kujuta endast “tohutut julgeolekuohtu” üksnes Euroopale. 

Reedestel kõnelustel arutavad liidrid ka “püüdlusi vältida piirkondlikku eskalatsiooni Lähis-Idas”, ütles Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre enne visiiti.

Venemaa teatas droonirünnakust Belgorodi oblastile

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas Telegramis, et öösel vastu teisipäeva kõlasid Belgorodi oblasti Gubkini linnas plahvatused.

Gladkov väitis, et tegemist oli Ukraina drooniga, mille kukkumise järel sai kahjustada neli eramaja, kuid kannatanuid pole.

Hiljem väitis Venemaa kaitseministeerium, et Belgorodi oblasti kohal tulistati alla seitse drooni.

Ukrainas töötab õhuhäire

Ukraina õhuvägi teatas kella nelja paiku varahommikul, et Ida- ja Kirde-Ukrainas on õhurünnaku oht. Põhjuseks on Vene sõjaväelennukite aktiivsus.

Õhuhäire töötab Harkivi ja Donetski oblastis.

Varem öösel tegi Venemaa raketirünnaku Harkivi oblastile, mille tagajärjel hävis hotell.

Venemaa raketirünnak tabas Harkivi oblastis hotelli

Vene okupatsiooniarmee korraldas ööl vastu teisipäeva Harkivi oblastile raketirünnaku, mis tabas viimastel andmetel muu hulgas hotelli, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Kell 2.05 kuulutati oblastis välja õhuhäire.

Vahepeal kutsus Harkivi sõjaväevalitsus piirkonna elanikke varjenditesse jääma.

Harkivi sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sinehubov täpsustas hiljem, et rünnaku tagajärjel Zolotševile hävis kolmekorruseline hotell, mille rusude alla jäi kardetavasti inimene.

Kaks naist ja üks mees õnnestus juba päästa.

Ukraina president külastas kolme oblastit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas esmaspäeval kolme oblastit, kus igal pool olid põhiteemadeks elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrje tugevdamine, edastas uudisteagentuur UNIAN.

Reisi tulemustest rääkis president õhtuses videopöördumises.

“Täna oli meie tööpäev kolmes oblastis ehk Dnipropetrovskis, Kropõvnõtskõis ja Tšerkassõs. Kõikjal oli põhiteemadeks elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrje tugevdamine. Sellel teemal oli täna mitmeid olulisi vestlusi,” rääkis riigipea.

Kropõvnõtskõis pidas president ühtlasi julgeolekunõupidamise valitseva olukorra üle ja osales Tšerkassõs kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi piirkondlikul koosolekul. 

“Kohtumiste sisu puudutas olukorda ka teistes valdkondades peale julgeoleku ja meie majanduse kriitilistes sektorites. Muu hulgas kvaliteetse ja stabiilse veevarustuse tagamist, uraanikaevanduste tööd ja töötajate kaitset. Olen tänulik kõigile piirkonnas, kes abistavad kindlustuste rajamist eesliinil,” ütles riigipea.

“Arutasime ka majandusolukorda, et riik peaks toetama Ukraina tööstuse taastamist. Samuti on vaja luua ettevõtjatele maksimaalsed võimalused töötada majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel,” jätkas president.

Zelenski teatas pühapäeval, et külastas lõunarindel Robotõne küla, mille ukrainlased võtsid Vene väelt tagasi mullu suvel, kuid mida vaenlane nüüd taas ägedalt ründab. Facebooki postitatud videol võis näha, kuidas mundris president kohtus sõduritega pimedas ruumis, mis nägi välja nagu maa-alune kelder.

Zelenski sattus pühapäeval Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles hiljem riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Kreeka eitas kuulujutte S-300 tarnimisest Ukrainale

Kreeka eitab kategooriliselt kuulujutte otsuse kohta tarnida Ukrainale rakette S-300, vahendas esmaspäeval väljaande Newsbeasti artiklit uudisteagentuur UNIAN.

Kreeka valitsuse pressiesindaja Pavlos Marinakis nimetas briifingul teateid selliste tarnete kohta valeuudisteks.

Marinakis rõhutas, et riik ei kavatse oma kaitsevõimega riskida.

“Valeinformatsioonil peab olema piir. Eriti kui see puudutab riigi huve ja rahvusvahelist mainet. Sellist asja ei ole ja ma eitan seda kategooriliselt. See ei olnud isegi kavatsus, et Kreeka riskiks riigi kaitsekilbiga,” ütles Marinakis.

Budanov kutsus Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov kutsus esmaspäeval Kanadat Ukrainale üle andma kasutuselt kõrvaldatud raketid CRV7, mille nad kavatsevad utiliseerida, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri andmetel on jutt enam kui 83 000 raketist.

Intervjuus väljaandele Global News märkis Budanov, et selline otsus aitaks Ukrainal vastu seista Vene sissetungijatele ning säästa ka maksumaksjate raha, mis kuluks muidu rakettide hävitamisele.

Rakette kasutatakse Vene tankide ja suurtükiväe hävitamiseks.

Budanov märkis, et küsimust on Kanadaga juba arutatud, kuid lahendust siiani pole.

Ametnike sõnul on taotlus kaalumisel, kuid kardetakse, et vanemad raketid võivad olla ohtlikud kasutada ja transportida. Budanov märkis selle kohta, et Ukraina armee on harjunud töötama vana laskemoonaga. 

Ukraina hinnangul on umbes 8000 neist rakettidest ideaalses seisukorras. Vananenud saab aga kasutamiseks osadeks lahti võtta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1020 sõdurit ja 17 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 390 580 (+1020) (võrdlus eelmise päevaga +1020);

– tankid 6365 (+17);

– jalaväe lahingumasinad 11 857 (+35);

– suurtükisüsteemid 9367 (+18);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 979 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 665 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7173 (+0);

– tiibraketid 1847 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 453 (+41);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1496 (+10).

Overall, the situation with Ukrainian forces in Avdiivka is becoming increasingly critical. The ongoing conflict in eastern Ukraine continues to escalate, causing concern for the safety and well-being of the people in the region. It is imperative for international leaders to come together and find a peaceful resolution to the conflict in order to prevent further suffering and instability. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a swift and peaceful resolution to the crisis in Avdiivka and the wider region.